Kanalisatsiooni videouuring on kõige otsesem viis teada saada, mis torustikus tegelikult toimub — ilma kaevamise ja lammutamiseta. Kaamera näitab palju, kuid mitte kõike. Et uuringust oleks kasu, tasub enne teada, mida videouuring näitab ja millistele küsimustele see vastust ei anna.
Kaameraga uuritakse torustikku läbi põrandaluugi.
Kanalisatsiooni videouuring: mida kaamera torus tuvastab
Kaamera liigub olemasolevat torustikku pidi ja edastab reaalajas pildi toru sisepinnast. Sellelt pildilt on näha need probleemid, mis avalduvad toru sees nähtava muutusena.
- Ladestused toruseintel. Rasv, sete ja lubi ahendavad toru siseläbimõõtu. Kaamera näitab, kui palju vaba ristlõiget on tegelikult alles.
- Vajumised. Kui torulõik on vajunud, koguneb sinna vesi ja sete. Kaameraga on näha kohta, kus vesi seisab ka siis, kui torustik peaks tühi olema.
- Praod ja murdunud kohad. Vanades malmtorudes ja savitorudes on need sagedased, sageli just liitekohtade lähedal.
- Nihkunud või lahti tulnud liitekohad. Astmeline üleminek ühelt torult teisele näitab, et ühendus on paigast liikunud.
- Juurte sissekasv. Puude ja põõsaste juured leiavad tee toruühendustesse ning peavad kinni kõike, mis mööda liigub.
- Ehitusvead. Vale kalle, torusse jäänud mört või valesti ühendatud haru tulevad pildil välja.
- Võõrkehad. Torustikku sattunud esemed, kaltsud ja hügieenitarbed.
Lisaks näitab uuring, kus probleem asub — mitu meetrit sisenemiskohast ja millises sügavuses. See on sageli uuringu kõige praktilisem tulemus, sest just see määrab, kui suur remont tegelikult vaja on.
Mida kaamera ei näita
Sama oluline on teada uuringu piire. Kaamera näitab pilti toru seest, mitte kõike toru ümber.
- Lekke suurust ja tihedust. Kaamera võib näidata pragu, kuid mitte seda, kui palju vett sealt tegelikult pinnasesse läheb. Selleks on vaja eraldi kontrolli.
- Pinnase seisundit toru ümber. Kas toru all on tühimik või kas pinnas on vajunud — seda ei ole toru seest näha.
- Vee all olevat toruosa. Kui torus seisab vesi, jääb selle all olev sein pildilt varju. Sageli tähendab see, et enne uuringut on vaja torustik läbi pesta.
- Toru seina jäänud paksust. Väliselt terve näiv malmtoru võib olla seestpoolt oluliselt õhenenud, ilma et see kaamerapildil eristuks.
- Ummistuse põhjust väljaspool torustikku. Kui probleem on ühisvõrgus või sademevee ülekoormuses, näitab kaamera tagajärge, mitte allikat.
Sellepärast ei asenda videouuring hooldust ega remonti — see on diagnostikavahend, mille alusel otsus tehakse.
Millal on enne uuringut vaja survepesu
Kui toru on seest rasvane või setet täis, näitab kaamera peamiselt musta pinda. Sellisel juhul tehakse esmalt läbipesu ja alles seejärel uuring — puhtal toruseinal on praod, liitekohad ja vajumised selgelt eristatavad.
Erand on olukord, kus soovitakse just näha, kui palju setet torus on, või kus kahtlustatakse, et toru on kohe varisemas — siis vaadatakse kõigepealt ettevaatlikult üle ja alles seejärel otsustatakse pesu üle. Praktikas lepitakse töö järjekord kokku kohapeal, kui olukord on näha.
Videouuringu kaamerapool enne torusse laskmist.
Mida uuringu tulemus sisaldab ja kuidas seda lugeda
Uuringu käigus salvestatakse kogu läbitud torustik. Tulemuse juures on kaks asja, mis edasiste otsuste jaoks tegelikult loevad:
- Leiu asukoht. Kaugus sisenemiskohast meetrites ja sügavus. Ilma selleta ei saa remonti planeerida ega hinnata, kui suur kaevetöö oleks vajalik.
- Leiu iseloom ja tõsidus. Kas tegemist on ladestusega, mis pesuga eemaldub, või konstruktsioonivea või vajumisega, mis puhastades ei kao.
Kirjaliku kokkuvõtte koostamine on eraldi kokkuleppel — kui vajate seda ühistu koosoleku, kindlustuse või kinnisvaratehingu jaoks, öelge see kindlasti juba tellides, sest see mõjutab töö sisu.
Kuidas uuring praktikas käib
Töö algab sellest, et leitakse sobiv sisenemiskoht. Selleks on enamasti revisiooniava, põrandatrapp, WC-ühendus või õues asuv kontrollkaev. Sisetorustiku jaoks kasutatakse painduvat kaamerat, mis mahub ka väiksema läbimõõduga torusse; välistrasside jaoks sobib jämedam ja pikema ulatusega seade.
Elanikult oodatakse peamiselt kahte asja: ligipääsu ja infot. Ligipääs tähendab, et keldriuks on avatud, kontrollkaevu kaas ei ole asfaldi või mulla all ning kaamera sisestamise koha ees ei ole mööblit. Info tähendab kirjeldust sellest, millal probleem tekib ja millistes ruumides — see aitab valida, kust alustada.
Uuringu ajal on hea, kui vett majas ei kasutata. Kui torus liigub pidevalt vett, on pilt hägusam ja osa toruseinast jääb varju.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Korter, kortermaja ja eramaja: mis erineb
- Korteris vaadatakse üle korterisisene torustik kuni ühenduseni maja püstikuga. See on lühike lõik ja uuring on kiire, kuid annab vastuse siis, kui probleem on ainult ühes korteris.
- Kortermajas on huvi keskmes ühine püstik ja keldri lamav torustik. Sellise uuringu tellib tavaliselt ühistu ja tulemus puudutab kogu maja, mistõttu tasub kokku leppida, kes tulemust hiljem säilitab.
- Eramajas on peamine küsimus enamasti majast väljuv lõik ja välistrass kuni liitumispunktini. Just siin on juurte sissekasv ja vajumine kõige sagedasem.
Millised otsused uuringu järel tehakse
Enamik uuringuid lõpeb ühega kolmest järeldusest.
- Piisab puhastamisest. Kui leiud on ladestused ja sete ning toru ise on terve, taastab kõrgsurvepesu läbilaskvuse ja probleem on lahendatud.
- Vajalik on punktremont. Kui viga on ühes kindlas kohas — murdunud lõik, nihkunud liide, juurte sissekasv —, saab parandada just selle koha, ilma kogu trassi välja vahetamata. Just siin on uuringust kõige rohkem kasu: see hoiab ära asjatu kaevamise.
- Vajalik on torulõigu vahetus. Kui toru on mitmest kohast amortiseerunud või vajunud pikemal lõigul, on mõistlikum kogu lõik välja vahetada.
Uuring on eriti mõistlik enne suuremaid otsuseid: enne vannitoa või köögi ümberehitust, enne kaevetöid õuel ja enne vanema kinnisvara ostu. Nendel juhtudel maksab teadmine end tagasi sellega, mida ei ole vaja teha.
Millal kutsuda spetsialist
Videouuring ei ole töö, mida kodus teha saab — see nõuab nii tehnikat kui ka oskust pilti tõlgendada. Teie osa on kirjeldada, mis probleem on korduv ja mida olete märganud: millal ummistus tekib, millistes ruumides ja pärast mida. See suunab uuringu õigesse kohta.
Ühiskanalisatsiooni toimimist ja kinnistuomaniku kohustusi selgitab Tallinna Vesi.
Tellige kanalisatsiooni videouuring Tallinnas ja Harjumaal: helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee. Kirjeldage lühidalt olukorda ja öelge, kas vajate tulemuse kohta kirjalikku kokkuvõtet — vaadake ka videouuringu teenuse kirjeldust.