Ühine kanalisatsioonipüstik annab endast märku harva ja tavaliselt kõige halvemal ajal: esimese korruse duširuumis tõuseb vesi põrandale või köögivalamu tühjeneb aeglaselt korraga mitmes korteris. Püstiku puhastamine kortermajas on korteriühistu, mitte üksiku korteriomaniku korraldada, ja plaanilisena on see hoopis teistsugune ettevõtmine kui öine avariiväljakutse: tööd saab ette valmistada, elanikke aegsasti teavitada ja tulemuse korralikult kirja panna. Järgnev juhend kirjeldab, kuidas kanalisatsiooni puhastamine kortermajas praktiliselt käib ja mida juhatus või haldur peaks enne tellimist paika panema.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Mida püstiku puhastamine kortermajas endast kujutab
Ühise püstiku seintele koguneb aastatega rasva, pesuainejääkide ja juuste kiht, vanemates malmtorudes jääb sete kinni ka korrosioonikonarustele. Toru ei ummistu üleöö — läbimõõt kitseneb tasapisi ja lõpliku korgi tekitab mõni tavaline majapidamisese, mis oleks samast kohast varem läbi läinud. Plaanilise puhastuse mõte ongi see kiht maha võtta enne, kui vesi kuskil üles tõuseb.
Tööd tehakse kahel põhilisel viisil ja need ei asenda teineteist. Trossiga tehtav mehaaniline puhastus avab ummistuse seal, kus see parasjagu on, kuid torusein jääb enamasti puhastamata. Survepesu ehk vee suunamine torru spetsiaalse otsakuga voolikuga peseb seina ise puhtaks ja uhub lahtitulnud materjali kaevu poole edasi. Plaanilise hoolduse aluseks on tavaliselt survepesu, tross tuleb appi siis, kui torus on juba kõva kork ees. Küsige pakkumisest alati välja, kumba meetodit millises lõigus kasutatakse.
Kust torustikule ligi pääseb
- Katuselt: ventilatsioonipüstiku ots on sageli kõige mugavam sisenemiskoht ja seda teed pidi ei ole korteritesse üldse vaja minna.
- Keldrist või esimeselt korruselt: lamav torustik ja püstiku alumine osa koos revisiooniavadega.
- Korterite šahtidest: vannitoa või köögi revisiooniluuk, kui püstikut on vaja avada vahepealselt korruselt.
- Maja kõrvalt: esimene vaatluskaev, kuhu maja väljund suundub.
Need punktid tasub majas enne tellimist üle käia ja kirja panna. Kõige sagedasem viivituse põhjus ei ole tehnika, vaid see, et keldri revisiooniava ette on laotud jalgrattad või mõne korteri šahtiluuk on aastate eest kinni pahteldatud ja plaaditud. Ühistu enda inimene ei tohi ühise püstiku revisiooniluuki avada — kui püstikus on ummistus, seisab luugi taga vesi, mis avamisel korterisse valgub. Sama kehtib kaevude kohta: kanalisatsioonikaevu või kogumismahutisse laskumine on tekkivate gaaside tõttu eluohtlik ka lühikeseks hetkeks. Need on tööd, mida teeb varustusega spetsialist.
Kuidas korteritest ligipääs kokku leppida
Küsige töövõtjalt juba pakkumise juurde ligipääsuplaan: millised püstikud tööle lähevad, millistest korteritest on vaja sisse saada ja millistest mitte. Enamasti ei ole vaja kõiki kortereid — piisab püstiku otstest ja üksikutest korrustest, kus revisioon asub. Kui see nimekiri on olemas, muutub ülejäänud korraldus lihtsaks.
- Koguge nende korterite omanike telefoninumbrid ja e-posti aadressid varakult, mitte töö hommikul.
- Üüritud korterite puhul teavitage nii omanikku kui ka üürnikku: kohal on üürnik, kokkuleppe teeb omanik.
- Leppige kokku varuvariant — võti naabri või ühistu esindaja kätte, uus aeg samal nädalal või selge kirjalik keeldumine.
- Ühistu esindaja peaks olema majas kohal kogu töö vältel, siis saab kohapeal tekkivad küsimused otsustada tööd katkestamata.
- Pange kirja, kuhu ei pääsetud. See paber on hiljem tähtsam, kui esmapilgul tundub.
Trossimasinaga puhastatakse põrandatrapi ummistust.
Elanike teavitamine
Teade peab jõudma inimesteni kahte teed pidi: paberil trepikotta ja lifti ning e-kirja või maja sõnumigrupi kaudu. Ainult üks kanal jätab alati kellegi kõrvale. Mõistlik on teavitada aegsasti ette ja saata eelmisel päeval lühike meeldetuletus.
Kirjutage teatesse:
- kuupäev ja ajavahemik ning see, millised trepikojad või püstikud tööle lähevad;
- millistesse korteritesse on ligipääsu vaja — kui täpset järjekorda ei ole veel teada, öelge seda ausalt;
- kes tuleb: ettevõtte nimi ja ühistupoolse kontaktisiku telefon;
- mida elanik ette valmistab — vaba pääs šahtiluugini, isiklikud asjad vannitoa põrandalt ära, lemmikloom teise tuppa;
- selge juhis veekasutuse kohta töö ajal. Küsige see sõnastus töövõtjalt ja pange teatesse täpselt nii, nagu kokku lepitud, et igal korrusel ei tekiks oma tõlgendust.
Kui majas elab palju vene keelt kõnelevaid inimesi, tehke teade mõlemas keeles. Arusaamatu teade tähendab lukus ust ja tegemata jäänud lõiku.
Mida töövõtjaga enne kokku leppida
- Töö piirid. Kust kuhu puhastatakse: kas ainult püstikud, kas ka keldri lamav torustik ja kas väljund kuni esimese vaatluskaevu või liitumispunktini.
- Meetod ja videouuring. Kas torukaameraga ülevaatus kuulub töö juurde ja kas salvestus antakse ühistule üle. Vanemas majas on see sageli tellimuse kõige väärtuslikum osa.
- Mis saab siis, kui torustik osutub vigaseks. Leppige kokku, et vajumise, murdunud lõigu või sissekasvanud juurte avastamisel tööd omal käel edasi ei tehta, vaid ühistu saab olukorra kohta info ja otsustab ise.
- Vana malmtorustik. Kui majas on algne torustik, rääkige eelnevalt läbi, kuidas käitutakse siis, kui puhastuse käigus tuleb välja juba olemasolev pragu või pehkinud lõik.
- Väliskaev. Kas kaevu avamine ja sealtpoolt puhastamine kuulub sama töö sisse või tellitakse eraldi.
- Töö lõpetamine. Kes koristab ligipääsupunktide ümbruse ja kes paneb luugid tagasi.
- Kontaktid. Üks nimi ja üks number mõlemal poolel kogu tööpäevaks.
Vastutuse piir ühistu ja korteriomaniku vahel
Ühine püstik ja keldri lamav torustik on ühistu korraldada ja ühiselt rahastada, korteri sisene torustik kuni püstikuga ühinemiseni jääb omaniku hooleks. Piiri täpne asukoht ja see, kuidas aru saada, kummal pool ummistus on, on teenuselehel korduma kippuvate küsimuste all lahti kirjutatud — juhatusel tasub need enne tellimist üle lugeda ja vajaduse korral elanikele edasi saata.
Praktikas tekitavad vaidlust kaks olukorda. Esimene: üks korter kutsub oma kulul torumehe, kes lükkab ummistuse püstikusse edasi, ja probleem ilmub mõne aja pärast naabri juures. Teine: korteriomanik ei lase plaanilise töö ajal sisse ja just see püstik ummistub hiljem. Mõlemat aitab ennetada see, kui vastutuse piir ja ligipääsu kord on ühistu dokumentides kirjas enne, mitte vaidluse ajal, ning kui iga sissepääsemata jäänud korter on kirjalikult fikseeritud. Kasuks tuleb ka ligipääsupunktide seisukorra pildistamine enne tööd — nii on hiljem selge, mis oli juba varem katki.
Kanalisatsiooni puhastusauto tänaval töös.
Milline dokumentatsioon alles hoida
- Akt: kuupäev, aadress, millised püstikud ja lõigud puhastati, kasutatud meetod, ligipääsupunktid ning tegija nimi ja allkiri.
- Videouuringu salvestus koos märkustega selle kohta, kus kaamera midagi leidis. Hoidke fail ühistu enda kaustas, mitte ainult töövõtja juures.
- Teavituse koopia ja ligipääsuleht: millistesse korteritesse pääseti ja millistesse mitte, koos põhjusega.
- Torustiku skeem, kui see on olemas, koos märkega, millised püstikud majas üldse on.
- Varasemad aktid ühes kohas. Kui sama püstik kordub aastast aastasse, on see üldkoosolekul tõsiseltvõetav argument suurema töö kasuks.
Need paberid teevad järgmise eelarve koostamise lihtsaks ja annavad uuele juhatusele majast pildi ette. Ilma nendeta algab iga kord otsast peale ja iga tellimus tundub esimene.
Millal kutsuda spetsialist
Ühistu enda inimesed saavad ohutult teha vaatlust ja infot koguda: uurida, kas vesi tõuseb ühes korteris või mitmes, kontrollida keldri kuivust ja lõhna trepikojas, vaadata üle põrandatrapi sõel ja veenduda, et harva kasutatava trapi vesilukk ei ole kuivaks jäänud, ning koguda elanike teated ühte kohta koos korteri numbri ja ajaga. Kõik ülejäänu on erialane töö.
Tellige spetsialist siis, kui:
- vesi tõuseb korraga mitmes korteris või alumise korruse põrandatrapist — see viitab ühisele püstikule, mitte ühe korteri murele;
- keldris on märg koht või trepikojas püsiv kanalisatsioonilõhn;
- sama püstik ummistub korduvalt ka pärast puhastust;
- plaanite renoveerimist või suuremat remonti ja soovite enne teada, mis seisus torustik tegelikult on.
Ummistust ei tasu hakata lahendama torukemikaalidega: erinevate vahendite segamine on ohtlik, korduv kasutamine kahjustab vana torustikku ja seab ohtu ka järgmise inimese, kes toru avab. Ühise püstiku revisiooniluugi avamine ja kaevu laskumine ei ole ühistu töö ning neid ei tohi katsetada ka siis, kui olukord tundub kiireloomuline.
Kinnistusisese veevärgi ja vastutuse piiri selgitab Tallinna Vesi.
Kanalisatsiooniabi tegutseb Tallinnas ja Harjumaal ning teeb nii plaanilist hooldust kui ka avariitöid; avariiabi töötab ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel. Kui soovite maja püstikute puhastuse ette valmistada või küsida pakkumist, vaadake teenuse lehte kanalisatsiooni puhastamine ja võtke ühendust telefonil +372 5550 4900 või e-posti teel info@kanalisatsiooniabi.ee. Kirjutage juurde maja aadress, korruste ja püstikute arv ning senine hoolduslugu — nii saab pakkumine olla konkreetne juba esimese kirjaga.
