Vesi ei kao vannist enam nii nagu varem: pärast dušši jääb põhja lomp, mis alaneb visalt, ja pärast vanniskäiku kulub tühjenemiseks tunduvalt kauem kui aasta tagasi. Kui vann tühjeneb aeglaselt, on tegu peaaegu alati järkjärgulise protsessiga, mitte äkilise rikkega — toru siseseinale koguneb kiht, mis kitsendab valendikku natuke iga kuuga. Hea uudis on see, et just selles faasis on olukord kõige lihtsamini lahendatav: ummistuste likvideerimine on märksa rahulikum toiming siis, kui vesi veel liigub, kui siis, kui vann on ääreni täis ega tühjene enam üldse.
Trossimasinaga puhastatakse põrandatrapi ummistust.
Allpool vaatame, mis vanni äravoolu tegelikult koguneb, kuidas ise jälgida, kas olukord süveneb, miks varane tegutsemine on lihtsam ning milline igapäevane hooldus hoiab äravoolu avatuna.
Mis vanni äravoolu koguneb
Vanni äravool on köögivalamust üsna erinev. Sinna ei satu toidujäätmeid ega praadimisrasva, kuid iga päev liigub torusse midagi muud: juukseid, naharasva, seebi-, šampooni- ja palsamijääke, dušigeeli, näomaskide osakesi, jalgade pealt tulevat liiva ning rätikutelt ja riietelt pärinevaid kiude. Eraldi võttes on need tühised kogused. Koos moodustavad nad püsiva segu, mis kleepub toru seinale ja kasvab kihthaaval.
Juuksed ja seebijäägid seovad kõik muu kinni
Juuksekarvad on kihi karkass. Nad jäävad äravooluava resti, korgi varre või vesiluku ülemise serva külge kinni ja moodustavad võrgu, millest muu mustus enam läbi ei pääse. Seebi ja pesuvahendite jäägid reageerivad vees leiduvate mineraalidega ning tekitavad kleepuva, rasvakalgendit meenutava katte, mis seob juuksed, kiud ja liiva ühtseks massiks. Aja jooksul muutub see tihkeks ja vildilaadseks ning kuum vesi ei uhu seda enam lahti.
Vesilukk, ülevooluava ja lamav torustik
Vanni all olev vesilukk hoiab kanalisatsioonilõhna eemal, kuid just seal aeglustub vee liikumine ja settib kõige rohkem. Teine tüüpiline kogunemiskoht on ülevooluava haru: seda kasutatakse harva ja vesi ei uhu seda regulaarselt läbi, mistõttu ladestus püsib. Kolmas koht on lamav torustik vanni ja püstiku vahel. Kui see on paigaldatud väikese kaldega või on aastatega veidi vajunud, jääb vesi sinna seisma ja kiht kasvab ühtlaselt kogu ulatuses. Mida kaugemal äravooluavast ladestus asub, seda vähem annab pealtpoolt puhastades ära teha.
Kuidas aru saada, kas vann tühjeneb aeglaselt üha rohkem
Aeglane äravool on petlik, sest muutus tuleb tasapisi ja silm harjub sellega ära. Kõige usaldusväärsem viis olukorda hinnata on lihtne kordusvaatlus, mille saate ise teha.
- Laske vanni alati ühesugune kogus vett — näiteks nii palju, et põhi oleks ühtlaselt kaetud ja äravooluava selgelt vee all.
- Avage kork ja jälgige kella. Pange tühjenemise aeg koos kuupäevaga kirja.
- Puhastage äravooluava rest ja korgi vars nähtavatest juustest ning korrake sama katset.
- Korrake mõõtmist umbes kuu aja pärast täpselt samas mahus ja võrrelge tulemusi.
Kui aeg on kuuga märgatavalt kasvanud või kui resti puhastamine ei anna enam mingit efekti, on ladestus liikunud sügavamale, kui käsi või sõel ulatub. Just see on hetk, mil puhastus on kõige hõlpsam.
Märgid, et venitada ei tasu
- Vesi ei kao lõpuni: äravooluava ümber jääb püsivalt seisma väike lomp või niiske rõngas.
- Duši all seistes tõuseb vesi jalgade ümber, kuigi varem seda ei juhtunud.
- Aeglus taastub päevade või nädalatega pärast seda, kui olete äravoolu ise puhastanud.
- Vannitoas püsib hapukas lõhn, mis tugevneb sooja vee kasutamisel.
- Tühjenemise kiirus kõigub sõltuvalt kellaajast või sellest, kas naabrid parasjagu vett kasutavad.
- Äravoolust kostab vulinat — mida see märk täpsemalt tähendab, oleme selgitanud teenuse lehe korduma kippuvate küsimuste all.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Miks varases faasis tegutsemine on lihtsam
Kuni vesi veel liigub, on ladestus üldjuhul pehmem ja õhem ning seda on lihtsam eemaldada. Täielikult kinni kasvanud toru puhul on mass juba kokku pressitud ja kõvaks muutunud, sageli pikemal lõigul korraga.
Teine erinevus on ajastus. Aeglase äravoolu puhul valite ise sobiva aja ja puhastus on plaaniline toiming. Täieliku ummistuse korral otsustab aja olukord: vann on seisvat vett täis, seda tuleb enne tööd eemaldada, vannituba ei ole kasutatav ja kiirustada tuleb ka siis, kui see teile üldse ei sobi. Plaaniline puhastus on tavaliselt lihtsam ja vähem tülikas kui olukord, kus vesi juba üle ääre kipub.
Kolmas põhjus on veekahjustuse risk. Kui äravool sulgub päriselt, otsib vesi väljapääsu kõige madalamast punktist — sageli põrandatrapist või naaberseadmest. Korterelamus võib see tähendada, et probleem ei jää enam ühe vannitoa piiresse. Varem tehtud puhastus hoiab olukorra ühe seadme juures.
Kaameraga uuritakse torustikku läbi põrandaluugi.
Lihtne hooldus, mis hoiab vanni äravoolu lahti
Suurem osa ennetusest on igapäevane ja ei vaja tööriistu.
- Pange äravooluavale tihe juuksepüüdja või sõel ja tühjendage see pärast iga pikemat pesemist.
- Pühkige vanni põhja jäänud juuksed paberiga prügikasti, mitte äravoolu.
- Loputage vanni pärast pesemist kuuma kraaniveega. Keeva vett ärge kasutage — see võib plasttorusid ja ühenduskohti kahjustada.
- Kord kuus laske vann poolenisti täis ja tühjendage korraga. Suurem veehulk liigub jõulisemalt ja uhub lamavat torustikku paremini kui õhuke nire.
- Puhastage aeg-ajalt ka ülevooluava rest, sest see haru jääb tavapärasel kasutamisel loputamata.
- Ärge peske vanni all liiva, savi, ehitustolmu ega värvipintsleid.
- Lemmiklooma pesemiseks pange äravoolule tihedam sõel — loomakarvad seovad seebijääke eriti hästi.
- Kui vanni pikalt ei kasutata, laske aeg-ajalt vett, et vesilukk ei kuivaks ja lõhn tuppa ei pääseks.
Mida mitte teha
- Ärge segage omavahel erinevaid torupuhastusvahendeid ega valage uut vahendit vana peale. See võib tekitada ohtlikke aure. Kas poekeemiat üldse enne meie tulekut proovida, oleme vastanud teenuse lehel.
- Ärge toppige äravoolu jäika traati, kruvikeerajat ega muud teravat eset — akrüül- ja emailpinda ning ühenduskohti on lihtne vigastada.
- Ärge avage korterelamu ühise püstiku revisjoniluuki. Kui püstikus seisab vesi, on toru surve all ja luugi avamine on ohtlik.
- Ärge ronige kanalisatsioonikaevu ega kogumismahutisse. Seal võib olla hapnikuvaegus ja ohtlikud gaasid — see ei ole kunagi kodune toiming.
- Ärge valage äravoolu praadimisrasva ega õli, ka mitte kuuma veega järele loputades.
Millal kutsuda spetsialist
Kodune hooldus katab selle osa, milleni ulatub käsi või sõel: äravooluava rest, korgi vars ja vesiluku ülemine osa, kui see on ligipääsetav. Kõik, mis jääb sellest sügavamale, vajab tööriistu ja kogemust. Võtke ühendust siis, kui:
- aeglus taastub kiiresti pärast seda, kui olete äravoolu ise puhastanud;
- aeglaselt tühjeneb ka valamu, dušinurk või põrandatrapp — see viitab, et ladestus ei ole ainult vanni all, vaid ühises torustikus;
- vanni tühjendades tõuseb vesi põrandatrappi;
- lõhn püsib ka pärast korralikku puhastamist;
- maja ja torustik on vanad ning aeglus kordub, mitte ei ole ühekordne;
- te ei tea, kus vanni äravoolutoru kulgeb või kus asub lähim revisjon.
Spetsialist valib meetodi olukorra järgi: mehaaniline puhastus trossiga, survepesu kinnistunud ladestuse eemaldamiseks või videouuring, kui aeglus kordub ja on vaja näha toru sisemust. Kanalisatsiooniabi avariiteenus töötab ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel. Aeglase äravoolu eelis ongi aga see, et te ei pea ootama avariiolukorda — puhastuse saab kokku leppida rahulikult teile sobivaks ajaks.
Millised jäätmed kanalisatsiooni ei kuulu, on selgitanud ka Tallinna Vesi.
Kui vann tühjeneb aeglaselt ja tunne on, et olukord läheb kuust kuusse kehvemaks, ärge oodake täielikku ummistust. Tutvuge teenusega ummistuste likvideerimine ja võtke ühendust: helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee. Teenindame Tallinnas ja Harjumaal ning aitame nii aeglaselt tühjeneva vanni ennetaval puhastamisel kui ka juba tekkinud ummistuse korral.
