Küsimus, kui sageli kanalisatsiooni puhastada, kerkib enamasti alles siis, kui äravool on juba korra aeglaseks muutunud. Ühtainsat numbrit, mis kehtiks kõigi Tallinna ja Harjumaa hoonete kohta, aga ei ole olemas. Kaks sama suurt maja võivad olla täiesti erinevas seisus: loeb see, kui vanad torud on, millest need on tehtud, mitu inimest neid iga päev kasutab ja mis torustikku satub. Mõistlik intervall ei tule tabelist, vaid teie enda hoone käitumisest — sellest, mida eelmine puhastus välja tõi ja kui kaua läks aega, enne kui vesi uuesti aeglustus.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Miks ühte kindlat intervalli lubada ei saa
Kanalisatsioonitoru ei ummistu ühel hetkel, vaid kitseneb tasapisi. Sisepinnale kinnitub kiht rasva, pesuainejääke, kiude, juukseid ja liiva; mida kitsamaks toru jääb, seda aeglasemalt vesi voolab ja seda kergemini järgmine kiht külge jääb. Kui kiiresti see protsess kulgeb, sõltub reast asjaoludest, mis on igas majas isesugused. Just seetõttu on kindla aastanumbri lubamine eksitav: üks hoone jõuab probleemini ammu enne seda, teine talub sama koormust tunduvalt kauem. Teenuselehel kanalisatsiooni puhastamine on lühivastused kõige sagedasematele küsimustele; siin läheme sammu sügavamale ja vaatame, mis intervalli tegelikult paika paneb.
Millest sõltub, kui sageli kanalisatsiooni puhastada
Torustiku vanus ja materjal
Kõige suurem vahe on vana malmtoru ja uue sileda plasttoru vahel. Malmtoru sisepind muutub aastatega krobeliseks ning roostekihi ja settekonaruste külge jääb uus sete kinni palju kergemini kui siledale seinale. Vanemas kortermajas või amortiseerunud eramus tähendab see, et ka korralikult tehtud puhastus ei taasta toru päris algset läbimõõtu ja järgmine kord tuleb varem kui plasttorustikuga majas.
Sile plasttoru ei ole seevastu hooldusvaba. Kui kalle on liiga väike või mõnes liitekohas on aste, koguneb sete just sinna, ükskõik kui uus toru mujal on. Sagedane on ka olukord, kus renoveerimisel vahetati püstikud, aga keldri lamav torustik jäi vanaks — siis määrab tempo kõige nõrgem lüli, mitte kõige uuem lõik.
Majapidamise või hoone suurus
Kahekesi elatud korteri äravoolu läbib päevas kordades vähem vett kui neljaliikmelise pere maja oma ja kortermaja püstik veab välja kümnete korterite koormuse. Mida rohkem kasutajaid, seda kiiremini kiht kasvab, ehkki suurem vooluhulk ka uhub toru läbi. Vastupidine äärmus on suvila või harva kasutatav pind: seal on mure pigem selles, et vett liigub vähe, sete jääb torusse seisma ja vesilukud kuivavad. Väike kasutus ei tähenda seega automaatselt pikemat intervalli.
Mis torustikku satub
Sisu loeb sageli rohkem kui hoone vanus. Kõige tugevamalt lühendab intervalli rasv: praadimisrasv ja nõudepesuvesi jahtuvad torus maha ning jäävad seinte külge, kuhu hakkab kinnituma kõik ülejäänu. Kui hoones tegutseb kohvik, restoran, kooli- või lasteaiaköök, on tegemist juba teise koormusklassiga — sellisel torustikul ja selle rasvapüüduril on oma, tunduvalt tihedam hooldusrütm kui elumaja äravoolul. Lisaks loevad niisked salvrätid ja hügieenitarbed, pesumasina kiud, vannitoa juuksed ning remondijärgsed mördi- ja plaadiliimijäägid.
Välistrass, kaevud ja puud
Maja ja liitumispunkti vaheline lõik elab omaette elu. Siin loevad trassi pikkus, kalle, vaatluskaevude arv ja seisukord ning eriti puude ja suurte hekkide lähedus: juured otsivad niiskust ja kasvavad läbi liitekohtade ning pragude torusse, kus nad püüavad kinni kõik, mis mööda voolab. Kui trass kulgeb puude alt või vana kinnistu haljastuse vahelt, tuleb seda kontrollida ja läbi pesta märksa tihedamini kui lagedal krundil kulgevat uut toru. Vanal torustikul lisandub vajumine: kui toru on kohati alla vajunud, tekib lohk, kuhu sete koguneb alati samasse kohta. Kus täpselt jookseb teie kinnistu ja ühisvõrgu vastutuspiir, on kirjas liitumislepingus — see tasub enne tellimist üle vaadata.
Ummistuste ajalugu
Kõige ausam näitaja on see, mis on juba juhtunud. Kui viimase aasta jooksul on sama äravoolu tulnud kaks korda avada, ei ole tegemist juhusega, vaid märguandega, et senine vahe on liiga pikk. Kui aga eelmisest põhjalikust pesust saadik pole midagi juhtunud ja vesi kaob endiselt kiiresti, on alust intervalli ettevaatlikult pikendada. Tõendid teie enda majast kaaluvad üles iga üldise soovituse.
Trossimasinaga puhastatakse põrandatrapi ummistust.
Kuidas oma intervall paika panna
Praktikas käib see nii, et esimene kord tehakse hinnangu põhjal ja iga järgmine juba tõendite põhjal.
- Pange kirja lähtepunkt. Millal torustikku viimati puhastati, milline lõik täpselt puhastati ja mis välja tuli — rasvakiht, liiv, juured või peaaegu mitte midagi.
- Küsige tehtud töö kohta selgitust. Torustiku seisund kohe pärast pesu on järgmise korra planeerimiseks kõige väärtuslikum teave: kas toru sai puhtaks või jäi seina külge jäik kiht.
- Kui pilti pole, tehke videouuring. Kaamera näitab materjali, kallet, vajumisi ja juuri. Pärast seda ei pea intervalli enam pakkuma.
- Lähtuge kõige nõrgemast lülist. Kui üks lõik on vana malm või puude all kulgev välistrass, määrab sagedust tema, mitte äsja vahetatud püstik.
- Korrigeerige iga korra järel. Aeglustus tuli oodatust varem — lühendage vahet. Kõik oli korras ja välja tuli vähe — pikendage sammhaaval, mitte kohe kaks korda.
- Siduge hooldus millegi püsivaga. Kevadine ülevaatus, sadeveesüsteemi kontroll või ühistu iga-aastane koosolek annavad meeldetuletuse, mida ei pea eraldi meeles pidama.
Kahe hoone graafik võib pärast paari tsüklit minna väga erinevaks ja see ongi õige tulemus: rasvarikka köögiga ärihoone ja kahe elanikuga uue eramu vahele ei mahu ühist reeglit.
Kanalisatsiooni puhastusauto tänaval töös.
Märgid, mis ütlevad, et aeg on käes
Sõltumata sellest, milline kuupäev kalendris seisab, on need märgid tähtsamad:
- vesi hakkab aeglustuma mitmes punktis korraga — see viitab pigem ühisele lamavale torustikule või püstikule kui ühele vesilukule;
- WC-pott või valamu hakkab mulisema, kui pesumasin või nõudepesumasin vett välja laseb;
- kanalisatsioonilõhn ei kao ka siis, kui olete kõik vesilukud veega täitnud;
- vesi tõuseb duširuumi põrandatrapist üles, kui mujal majas vett kasutatakse;
- vaatluskaevus seisab vesi tavapärasest kõrgemal või on kaevu põhi settega kaetud — vaadake kaant avades pealt, kaevu sisse ronida ei tohi;
- kelder, drenaaž või sadeveekaev tühjeneb pärast tugevat vihma märgatavalt aeglasemalt kui varem.
Kui neid märke on korraga mitu, ei ole enam mõtet intervalli üle arutada — puhastus on juba hilinenud ja iga järgmine nädal suurendab tõenäosust, et vesi tuleb kuskil tagasi.
Mida saate ise ohutult jälgida
Ennetus ei nõua tööriistu. Puhastage valamu- ja trapisõelu, koguge praadimisrasv nõusse, laske harva kasutatavatest äravooludest aeg-ajalt vett läbi, et vesilukk ei kuivaks, ja pidage lihtsat arvestust selle üle, millal ja mida tehti. Mida teha ei tohi: segada omavahel erinevaid torupuhastusaineid, sest tekkiv reaktsioon on ohtlik; ronida vaatluskaevu, kogumismahutisse või pumplasse, kus võib olla hapnikuvaene ja mürgine õhk; avada ühise, rõhu all oleva püstiku revisjoniluuki. Need kolm asja on ohtlikud ka kogenud inimesele ja neid ei tasu proovida ka siis, kui olukord tundub kiireloomuline.
Millal kutsuda spetsialist
Kutsuge spetsialist, kui sama ummistus kordub, kui aeglustus puudutab korraga mitut seadet või kui vesi tuleb tagasi maja madalaimast punktist — keldri trapist või esimese korruse duširuumist. Need on ühise lõigu, mitte üksiku sifooni tunnused ja kummikolb neid ei lahenda. Sama kehtib välistrassi kahtluse kohta: kui kaevus seisab vesi või olete näinud toru sees juuri, on vaja survepesu ja sageli ka kaamerat. Kortermajas tasub reageerida siis, kui märkusi tuleb ühe püstiku ulatuses mitmest korterist korraga. Ja kui te ei tea üldse, millal torustikku viimati puhastati, on kõige mõistlikum alustada ülevaatusest: pärast seda saab intervalli üle rääkida faktide, mitte oletuste põhjal. Ummistus ise ei vali kellaaega, seepärast töötab meie avariiabi ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riigipühadel.
Ühiskanalisatsiooni toimimist ja kinnistuomaniku kohustusi selgitab Tallinna Vesi.
Kui soovite oma hoone puhastusvahemiku paika panna või torustik annab juba märku, aitab kanalisatsiooni puhastamine Tallinnas ja Harjumaal olukorra selgeks teha: vaatame torustiku üle, puhastame vajaliku lõigu ja ütleme, mida leitud seisund järgmise korra kohta tähendab. Helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee — küsige julgelt ka siis, kui te ei ole kindel, kas asi on juba kiireloomuline.
