Kui hoone kanalisatsioon ei saa tänavatorustikuga isevoolselt liituda, tuleb reovesi masina abil kõrgemale tõsta. Just seda teebki reoveepumpla: maa-alune kaev, kuhu reovesi koguneb, ning pump, ujuklüliti ja automaatika, mis kaevu õigel hetkel tühjaks pumpavad. Reoveepumpla hooldus eramajas ja korteriühistus on plaaniline töö, mitte avariile reageerimine — kaev puhastatakse enne, kui rasv, sete ja kiudmaterjal pumba töö seiskavad. Allpool selgitame, mida ülepumpla puhastustööd praktikas sisaldavad, kuidas hooldust ette planeerida ning kus jookseb piir selle vahel, mida omanik ise jälgida saab ja mida tohib teha ainult varustusega spetsialist.
Survepesu- ja imiauto talvisel objektil.
Mis on reoveepumpla ja miks hoone seda vajab
Tavaline kanalisatsioon töötab raskusjõul: torul on kalle ja vesi liigub ise allapoole. Kui seda kallet kuskil ei teki, on ainus lahendus reovesi vahepeal üles pumbata. Reoveepumplat läheb vaja näiteks siis, kui:
- maja väljavool jääb tänavatorustikust madalamale;
- keldri- või poolkeldrikorrusel on WC, dušš, saun või pesuruum, mille äravool asub ühiskanalisatsiooni torust allpool;
- kinnistu on ühendustorust kaugel või maapind on nii lauge, et pikale torule ei jätku kallet;
- ühistu või ärihoone territooriumil juhitakse mitme hoone reovesi ühte punkti ja pumbatakse sealt edasi.
Tööpõhimõte on lihtne. Reovesi voolab kaevu isevoolselt, tase tõuseb ning ujuklüliti või tasemeandur annab käsu pump käivitada. Pump surub reovee survetorustikku ja tagasilöögiklapp hoiab ära vee tagasivalgumise. Kogu kinnistu kanalisatsioonis on pumpla ainus sõlm, kus on korraga liikuv mehaanika, elekter ja pidev kokkupuude reoveega — seetõttu vajab see rohkem tähelepanu kui torustik ise.
Mis pumplakaevu aja jooksul koguneb
Reovesi seisab kaevus iga töötsükli vahel mõnda aega paigal ja jaguneb selle aja jooksul kihtideks.
- Rasvakoorik pinnal. Köögist tulev rasv jahtub kaevus, tõuseb pinnale ja kleepub seintele, ujuklülititele ning andurite juhtmetele. Õhukesest kilest kasvab aja jooksul tihke kord, mis takistab ujuki liikumist ja moonutab taseme mõõtmist.
- Muda, liiv ja sete põhjas. Raskem osa vajub alla. Sete vähendab kaevu kasulikku mahtu ja pump hakkab sagedamini käivituma, liiv omakorda kulutab pumba osi.
- Kiudmaterjal pumba ümber. Märgsalvrätid, kaltsud, koristuslapid ja juuksed ei lagune, vaid haakuvad üksteise külge ning keerduvad töörattale ja võlli ümber.
- Ehitus- ja pinnaseprügi. Remondi ajal jõuab kaevu liiva ja segu, katkise või lahtise kaevukaane kaudu aga sade- ja pinnasevesi koos setetega.
Kõik neli koormavad sama pumpa, mistõttu ei tähenda hooldus üksnes vee eemaldamist, vaid kaevu ja seadmete puhtaks saamist.
Reoveepumpla hooldus eramajas ja ühistus: mida hooldus sisaldab
Korralik hooldusvisiit käib kindlas järjekorras ja katab kogu sõlme, mitte ainult pumba:
- Ülevaatus enne tööd: vee tase kaevus, lõhn, kaane ja luugi seisukord, ligipääs ning märgid sellest, kas kaevu satub sade- või pinnasevett.
- Kaevu tühjendamine ja põhjasette eemaldamine. Ainuüksi vedeliku ärapumpamine jätab setted alles, seetõttu eemaldatakse ka põhjakiht ja veetakse see ära.
- Kaevu seinte, põhja ja pinnale kogunenud rasvakooriku pesemine survepesuseadmega.
- Pumba puhastamine: imiava ja tööratta vabastamine kiudmaterjalist ning korpuse pesu.
- Ujuklülitite ja tasemeandurite puhastamine, liikuvuse ja kinnituskõrguse kontroll.
- Sisse- ja väljavoolutoru, survetorustiku ning tagasilöögiklapi kontroll ja vajaduse korral läbipesu.
- Juhtkilbi visuaalne kontroll: kas häire annab märku, kas kahe pumbaga jaamas vahelduvad mõlemad pumbad, mida näitavad töötunnid ja käivituste arv.
- Töö dokumenteerimine: mis seisus sõlmed olid, mida tehti ja mida järgmisel korral eraldi jälgida.
Kirjapandud töötunnid ja käivituste arv näitavad, kas pumba koormus kasvab, ning annavad hooldusvälbale sisulise aluse.
Millest sõltub hoolduse plaan
Ühte ja sama ajakava kõigile pumplatele ei ole. Plaani koostamisel vaadatakse:
- majapidamise või maja elanike arv ja tegelik veetarve;
- kui palju jõuab kaevu köögirasva — toitlustusega hoonetes on see määrav;
- kaevu maht ning pumba käivituste ja töötundide arv;
- kas jaamas on üks või kaks pumpa (reserv annab aega, kuid varjab algava rikke ära);
- ligipääs kaevule aasta ringi, sealhulgas talvel ja lumega.
Korteriühistul tasub hooldus kirjutada eelarvesse püsikuluna ja siduda see muude korraliste töödega, mitte katta seda avariireservist.
Mida omanik saab ise jälgida
Ohutult saab jälgida seda, mis jääb kaevust väljapoole. Pange tähele ja kirjutage üles:
- häiresignaal või kilbi rikketuli — ka siis, kui see mõne aja pärast ise vaibub;
- pump käivitub tavapärasest sagedamini või töötab iga kord kauem;
- alumise korruse WC ja põrandatrapid tühjenevad aeglaselt või vesi tõuseb tagasi;
- püsiv lõhn kaevu ümbruses või madalamal korrusel;
- kaevukaas ei sulgu korralikult või selle ümbrus on vajunud.
Need on põhjused ülevaatus tellida. Need ei ole põhjused kaant ise avada.
Imivoolik lastakse avatud kaevu.
Miks märgsalvrätid on pumbarikete peamine põhjus
Kõige sagedasem põhjus, miks pump tuleb kaevust välja tõsta, ei ole seadme vanus, vaid tekstiil. Märgsalvrätt on tehtud kootud kiust, mitte pressitud paberimassist: vees see ei lagune, vaid jääb terveks. Kaevus vool aeglustub, kiud haakuvad üksteise ja juuste külge ning moodustavad punutise, mis keerdub töörattale ja võlli ümber.
Edasi kulgeb kõik ühtemoodi: pumba tootlikkus langeb, mootor töötab kauem ja kuumeneb, voolutarve kasvab, kaitse lülitab pumba välja ning tase kaevus tõuseb kuni häireni. Selleks ajaks ei ole enam tegemist hooldusega, vaid rikke kõrvaldamisega. Kaevu ei tohiks jõuda:
- märgsalvrätid ja niisked puhastuslapid, sealhulgas need, mille pakend lubab neid alla loputada;
- hügieenisidemed, tampoonid, vatipulgad ja mähkmed;
- kaltsud, sokid, koristuslapid ja muu tekstiil;
- kassiliiv, toidujäätmed ja kohvipaks;
- köögirasv ja praeõli, mis jahtudes kleepub kaevu seintele;
- ehitussegu, liiv ja tsemendipiim remonditööde ajal.
Korteriühistus on suur osa pumpla hooldusest tegelikult teavitustöö: pumbani jõuab kõik see, mille keegi majas alla loputab. Lühike meeldetuletus trepikojas ning uute elanike ja üürnike teavitamine kuulub seetõttu hoolduse juurde.
Vastutus eramajas ja korteriühistus
Eramaja
Kinnistul asuv pumpla on üldjuhul kinnistu omaniku vara ja tema hooldada — vee-ettevõtja vastutus algab tavaliselt liitumispunktist. Täpne piir on kirjas liitumislepingus ja see tasub üle vaadata enne, kui midagi juhtub. Omaniku kanda jääb:
- hoolduse tellimine ja hooldusaktide hoidmine;
- pumpla dokumentatsioon: paigaldusjoonis, pumba mudel ja võimsus, kilbi skeem, häire tüüp;
- katkematu elektritoide ja töötav häire;
- ligipääs kaevule ning terve ja suletav kaevukaas.
Kasutatud maja ostmisel küsige eraldi, kas kinnistul on pumpla ja millal seda viimati hooldati. Sageli selgub see alles esimese häire ajal.
Korteriühistu
Ühistu maal olev pumpla on kaasomandi osa. See tähendab, et hooldust ei telli üksik korteriomanik, vaid juhatus või haldur, ning kulu jaguneb üldkulude kaudu. Praktikas hoiab olukorra selgena mõni lihtne kokkulepe:
- üks kontaktisik, kes teab, kus asuvad kaev ja juhtkilp;
- ühes kohas hoitavad joonised, hooldusaktid ja seadmete andmed, mis antakse juhatuse vahetumisel edasi;
- selge kokkulepe, kes reageerib häirele õhtul, nädalavahetusel ja puhkuse ajal;
- vaba ligipääs: kaevukaane peale ei pargita ega ladustata ehitusmaterjali;
- kui pumpla teenindab mitut hoonet või ühistut, siis kirjalik kokkulepe selle kohta, kes tööd tellib ja kuidas kulud jagunevad.
Kanalisatsiooni puhastusauto tänaval töös.
Miks pumplakaevu ei tohi ise avada
See on üks koht, kus erandeid ei ole. Reoveekaevus tekivad gaasid: väävelvesinik, metaan ja süsihappegaas. Väävelvesinik on õhust raskem, koguneb kaevu põhja ja nüristab haistmismeelt juba väikeses koguses — lõhn kaob ja koos sellega kaob hoiatus. Lisanduvad hapnikuvaegus, libe redel ja niiskes keskkonnas töötavad elektriseadmed. Seepärast on kaevus töötamine meeskonnatöö, mis nõuab gaasimõõtjat, sundventilatsiooni, turvarakmeid ja pealtvaatajat.
Ärge laske kaevu, ärge püüdke pumpa üles tõmmata ega ummistust varda või traadiga eemaldada ning ärge lülitage välja lülitunud kaitset ikka ja jälle tagasi sisse. Kui häire on käivitunud, on ohutu tegevus lühike: jätke kaas kinni, hoidke vee kasutamine majas võimalikult väike ja tellige spetsialist. Kui kilbil on selgelt märgistatud häire vaigistamise nupp, võib heli vaigistada, kuid rike sellest kuhugi ei kao.
Millal kutsuda spetsialist
Tellige pumpla ülevaatus ja puhastus, kui:
- häire on käivitunud või kilbil põleb rikketuli;
- pump käivitub märgatavalt sagedamini või töötab iga kord kauem kui varem;
- alumise korruse äravoolud tühjenevad aeglaselt või vesi tõuseb trapist tagasi;
- kaevust või selle ümbrusest tuleb püsiv lõhn;
- kaevukaas on katki või kaevu satub sade- ja pinnasevett;
- pumpla ajalugu on teadmata, näiteks pärast maja ostmist või ühistu juhatuse vahetumist;
- soovite paika panna korralise hooldusvälba, et pumpla ei jõuaks avariini.
Omaniku ja ühistu osaks jääb jälgimine: häirete ja näitude kirjapanek, kaevu ümbruse korrashoid ning elanike teavitamine sellest, mis WC-potti ei kuulu. Kõik, mis nõuab kaane avamist, kaevu laskumist või elektritööd, on spetsialisti töö.
Kogutud reovee vastuvõttu ja purgimiskohti kirjeldab Tallinna Vesi.
Kui teie eramaja või korteriühistu pumpla vajab hooldust või käitub tavapärasest teisiti, leppige ülepumpla puhastustööd kokku enne, kui kaev üle ajab. Kanalisatsiooniabi teenindab Tallinna ja Harjumaa kliente ning avariiabi töötab ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel. Helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee ja küsige ka korralise hoolduse kokkuleppe kohta.
