Sademeveetoru on umbes: miks vihmavesi ära ei voola?

Kui sademeveetoru on umbes, näeb seda kõige selgemini pärast vihma: sadu on juba üle, aga hoovis seisab vesi ikka. Restkaevu peal on lomp, vihmaveetoru alt pritsib vesi laiali sokli suunas ja keldritrepi ette on tekkinud loik, mida seal varem ei olnud. Enamasti on põhjus üks ja sama — ummistunud torustik ei lase vihmaveel edasi liikuda ja vesi otsib endale tee mööda maapinda.

Sademeveesüsteemis on kaks eraldi osa. Üks on kaevud, kuhu vesi kokku voolab, teine on neid ühendav torustik — see osa, mis algab vihmaveetoru alt ja restide alt ning viib vee kinnistult välja kraavi, immutusalale või ühisvõrku. Selles artiklis vaatame just torustikku: miks toru täis läheb, kuidas seda ära tunda ja kuidas põhjus üles leitakse. Töö sisu kohta leiate rohkem infot ka meie sademevee torustiku puhastamise lehelt.

Miks vesi torusse pidama jääb

Sademeveetorustik töötab raskusjõul. Toru on paigaldatud väikese languga ja vesi peab ise madalama koha poole liikuma. Kui languses ei ole varu — ja välisliinides on see sageli tagasihoidlik —, piisab juba üsna õhukesest settekihist, et vool aeglustuks.

Vesi ei kanna torusse ainult vihma. Katuselt tuleb kaasa liiva ja kattematerjali graanuleid, hoovist peeneteralist mulda ja kruusa, teeäärest tolmu ja talvist sõelmet. Kõik see settib sinna, kus vool on kõige aeglasem. Kiht kasvab tasapisi ja alguses ei ole seda kuidagi näha: kerge vihmaga saab süsteem endiselt hakkama. Probleem tuleb välja alles siis, kui sajab korralikult ja vaba ristlõiget enam ei jätku.

Seetõttu tundub ummistus tihti äkiline, kuigi tegelikult on see kogunenud kuude või aastate jooksul. Sama seletab olukorda, kus vesi läheb küll ära, aga väga aeglaselt: toru ei ole päris kinni, ta lihtsalt töötab osa ristlõikega.

Kui sademeveetoru on umbes: mis toru sees tegelikult toimub

Setted väikese languga lõikudes

Kõige tavalisem on liiva ja muda kiht toru põhjas. See koguneb lõikudesse, kus langus on väiksem või kus toru teeb painde. Torupõhja settinud liiv on raske ja tihe — see ei liigu ka tugevama vihmaga edasi, vaid pigem kogub enda taha veel juurde. Nii tekib takistus, mis kasvab igal sajul natuke.

Lehed, okkad ja katuselt tulev praht

Sügisel jõuab torustikku kõik, mis rennist ja resti pealt läbi pääseb. Üksik leht ei ummista midagi, aga märjad lehed kleepuvad kokku ja jäävad pidama seal, kus toru läbimõõt muutub või kus on põlv. Männiokkad on eriti tüütud: need lähevad enamikust restidest läbi ja moodustavad toru sees tiheda kihi, mis töötab nagu sõel. Selle taha jääb liiv kinni ja ummistus kasvab juba kiiresti.

Juurte sissekasv vanemates välisliinides

Vanemates torustikes, eriti muhvidega ühendatud lõikudes, otsivad puude ja põõsaste juured niiskust. Nad pääsevad sisse väikesest lekkest ühenduskohas ja kasvavad toru sees laiali. Juurestik ei sulge toru kohe: vesi läheb läbi, aga kõik tahke jääb kinni. Kui torustiku lähedal kasvab paju, vaher või tihe hekk, tasub see võimalus alati läbi vaadata — pealt ei ole juurte sissekasvust midagi näha.

Vajunud, murdunud või kokku surutud toru

Kui pinnas toru all on vajunud, tekib torusse lohk, kuhu vesi jääb seisma — ja seisvasse vette settib kohe ka liiv. Sama tulemuse annab murdunud või kokku vajutatud lõik, mille põhjuseks võib olla näiteks raske tehnika sõit üle koha, kus toru on madalal. Selline rike puhastamisega ära ei kao: pärast läbipesu töötab süsteem mõnda aega, seejärel tuleb sama häda samasse kohta tagasi. Korduv ummistus ühes ja samas punktis on tugev vihje, et põhjus on toru enda kujus, mitte prahis.

Süsteem on lihtsalt üle koormatud

Osal juhtudel ei ole tegemist ummistusega üldse. Lühike ja väga tugev sadu annab korraga rohkem vett, kui vana või peenike torustik jõuab ära juhtida. Vesi tõuseb resti peale, seisab pool tundi ja kaob siis ise. Kui see juhtub ainult kõige tugevamate hoogsadudega ja muul ajal töötab kõik korralikult, on piiriks läbilaskevõime. Vahet tasub siiski kontrollida lasta, sest osaline ummistus näeb pealt välja täpselt samasugune.

Mida saate ise ohutult kontrollida

Enne helistamist saate paar asja ise üle vaadata — kõik maapinnalt ja midagi lahti võtmata.

• Vaadake, kas vesi seisab ühe resti peal või mitmes kohas korraga. Üks koht viitab pigem selle punkti torulõigule, mitu kohta korraga aga ühisele väljavoolule.
• Puhastage rest ja selle ümbrus lehtedest ja liivast. Kui vesi hakkab pärast seda ära minema, oli takistus kõige pealmine.
• Jälgige, kas vihmaveetoru ajab alt üle. Kui vesi tuleb tagasi toru ja maapinna ühenduskohast, on takistus sellest allpool.
• Pange tähele, millal probleem tekib: iga vihmaga, ainult tugeva sajuga või ka siis, kui te ise hoovi voolikuga pesete.
• Kontrollige sokli ja keldriseina kuivust. Sademevesi, mis toru kaudu ära ei pääse, imbub vundamendi kõrvale.
• Vaadake, kas naabri või tänava pool on samasugune pilt. Kui on, ei pruugi põhjus teie kinnistul ollagi.

Mida teha ei tasu: sademeveetorustikku ei ole mõtet keemiat valada. Sademevesi juhitakse enamasti kraavi, immutusalasse või loodusesse ning ükski torupuhastusvahend ei lahusta liiva, ei aja juuri välja ega tee vajunud toru sirgeks. Samuti ei maksa pikka varrast jõuga toru sisse suruda — vana toru võib puruneda ja väikesest ummistusest saab kaevetöö.

Kaevu ega luugi alla ei minda

Üks reegel on eranditeta: kaevu, luugi alla ega torusse ei ronita. Kaevus võib olla hapnikuvaene õhk ja gaasid, mida ei ole näha ega tunda, ja inimene kaotab seal teadvuse enne, kui jõuab reageerida. Ohtlik on ka madal kaev, libe redel ja raske malmkaas. Kõik torustikutööd tehakse pealtpoolt, seadmetega — nii leitakse ummistus üles ja nii see ka eemaldatakse.

Kuidas põhjus üles leitakse ja ummistus kõrvaldatakse

Töö algab sellest, et selgeks tehakse, milline lõik ei tööta. Torustikku kontrollitakse ülevalt, avatavatest punktidest, ja liigutakse mööda liini edasi kuni kohani, kus vesi enam edasi ei lähe.

1. Ülevaatus ja voolu kontroll. Kust vesi tuleb, kuhu ta peaks minema ja kus ta pidama jääb. Sageli piisab vee juhtimisest ühte kindlasse punkti, et ummistuse ligikaudne asukoht välja selgitada.
2. Survepesu. Torustik pestakse läbi surve all veega. Otsak liigub torus edasi ja pesuvesi toob setted tagasi vastuvõtupunkti, kust need eemaldatakse. Erinevalt lihtsalt augu läbi torkamisest puhastatakse nii ka toru seinad: vaba ristlõige taastub ja järgmine kiht hakkab kogunema nullist.
3. Videouuring. Kui ummistus kordub või kui pesu ei anna oodatud tulemust, lastakse torusse kaamera. Ekraanilt on näha, kas tegemist on setete, juurte, nihkunud ühenduse või vajunud lõiguga, ja rikke koha saab maapinnal ära märkida.
4. Juurte eemaldamine. Sissekasvanud juured lõigatakse torust välja. Kui juured on sisse pääsenud, tähendab see üldjuhul, et ühenduskoht lekib, seega tasub hiljem jälgida, kas need aja jooksul tagasi tulevad.
5. Lõigu parandamine. Vajunud, murdunud või kokku surutud toru ei saa puhastusega korda. Videouuring näitab, kus ja kui sügaval rike asub, ning edasi otsustatakse juba konkreetse lõigu parandamise või vahetamise üle.

Talvel lisandub veel üks põhjus — jää. Kui väljavool on kinni või kui vesi jääb vajunud lõiku seisma, külmub see pakasega kinni ja sula ajal ei ole veel enam kuhugi minna. Jääummistust ei murta lahti jõuga, vaid see sulatatakse; pärast tasub üles otsida põhjus, miks vesi sinna üldse pidama jäi.

Millal kutsuda spetsialist

Resti lehtedest puhtaks pühkida ja renni otsa üle vaadata saate ise. Edasi läheb töö juba torustiku sisse ning selleks on vaja seadmeid ja oskust neid vanas torus kasutada. Kutsuge spetsialist, kui:

• vesi seisab resti peal ka siis, kui rest ise on puhas;
• vihmaveetoru ajab alt üle või vesi tuleb ühenduskohast tagasi;
• vesi imbub keldrisse, garaaži või vundamendi kõrvale;
• sama koht ummistub korduvalt, eriti kui vahe jääb üha lühemaks;
• vesi läheb ära aeglaselt ka tavalise, mitte eriti tugeva vihmaga;
• kahtlustate juuri või vajunud toru, või ei tea, kus torustik üldse kulgeb.

Kõige tõsisem neist on vesi vundamendi kõrval ja keldris. See ei jää pelgalt ebamugavuseks, vaid jõuab varem või hiljem konstruktsioonini, ja iga järgmine sadu lisab vett juurde. Sel juhul ei tasu järgmist vihma ära oodata.

Sademevee ärajuhtimise põhimõtteid selgitab Tallinna Vesi.

Kanalisatsiooniabi tegeleb sademevee torustiku puhastamisega Tallinnas ja Harjumaal ning avariiabi on olemas ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel. Kirjeldage telefonis olukorda — kus vesi seisab, kui kaua ja millise ilmaga —, siis saab tööd juba enne kohale jõudmist ette planeerida. Helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee.