Köögis on lõhn, mis tuleb ja läheb koos nõudepesu tippkoormusega, või põrandale hakkab kogunema rasvane vesi. Kui rasvapüüdur haiseb või ajab üle, ei ole tegu kosmeetilise tüliküsimusega, vaid selge märguandega, et püüdur ei tee enam oma tööd. Mõlemad sümptomid on lahendatavad, kuid mõlemad ka süvenevad, kui neid edasi lükata. Vaatame, mida need kaks märki köögi jaoks tähendavad, mida personal saab ohutult ise kontrollida ning mida hõlmab professionaalne rasvapüüduri puhastus.
Mahuti tühjendamine imivoolikuga.
Miks rasvapüüdur haiseb
Rasvapüüdur töötab lihtsal põhimõttel: köögi heitvesi aeglustub mahutis, kergem rasv tõuseb pinnale, raskem sete vajub põhja ja suhteliselt puhas vesi liigub keskkihist edasi kanalisatsiooni. Lõhn tekib siis, kui see tasakaal on paigast ära ja vesi ei jõua enam mahutis piisavalt kaua seista.
- Rasvakiht on liiga paks. Mida rohkem ruumi võtab pinnal olev koorik, seda vähem jääb vee jaoks mahtu ja seda kiiremini vesi läbi jookseb. Seisev rasv ja sete lagunevad hapnikuvaeses keskkonnas ning tekkiv väävlivesinik annabki iseloomuliku mädamunalõhna.
- Kaas ei sulgu tihedalt. Kulunud või puuduv tihend, kaane alt välja pressitud rasv või kiirustades valesti tagasi pandud kaas lasevad lõhna otse kööki.
- Põrandatrapi vesilukk on kuivanud. Kui vähekasutatavasse trappi või valamusse pole ammu vett läinud, tuleb kanalisatsioonilõhn sealt, mitte püüdurist. Seda tasub alati esimesena välistada.
- Torustik püüduri ees või taga on rasvaga kitsaks jäänud. Kitsenenud toru hoiab heitvett seisma ja lõhn kandub mööda torustikku ruumidesse tagasi.
- Kanalisatsiooni õhutus ei toimi. Kui püstiku ventilatsioon on ummistunud, tõmbab vool trappide vesilukud tühjaks ja lõhn pääseb kööki isegi siis, kui püüdur ise on korras.
Oluline nüanss: lõhn ei ütle veel, kui täis püüdur on. Vahel haiseb pooltäis püüdur, mille tihend on katki, ja vahel ei haise ülekoormatud püüdur enne, kui koorik jõuab kaaneni. Seepärast ei tasu lõhna järgi hooldust edasi lükata.
Miks püüdur üle ajab
Üleajamine tähendab, et vesi ei mahu enam süsteemist läbi ja otsib väljapääsu madalaimast punktist. Tüüpilised põhjused on:
- püüdur on lihtsalt täis – rasvakiht pealt ja sete põhjast on kasuliku mahu ära võtnud;
- väljavoolutoru on tahkunud rasvaga kitsaks jäänud ja töötab nagu kitsam toru;
- ummistus asub kaugemal – ühendustorustikus, õuekaevus või lamavas torustikus – ning püüdur on esimene koht, kust vesi tagasi tuleb;
- vahesein või suunaplaat on pärast eelmist puhastust valesti tagasi pandud, mistõttu rasv liigub otse väljavoolu;
- korraga tuleb liiga suur kogus vett – suur pesutsükkel, katla või friteerkatla tühjendamine;
- rike pumplas, kui püüduri väljavool suunatakse pumbaga edasi.
Üleajav püüdur on ka tööohutuse küsimus. Rasvane põrand on libe, heitvesi köögi puhtas tsoonis on hügieenirisk ja töö tuleb sageli peatada just siis, kui saal on täis. Seetõttu on mõistlik reageerida kohe esimeste märkide peale, mitte oodata, kuni vesi jõuab põrandale.
Mida köögipersonal saab ohutult kontrollida
Enne helistamist saab paar asja kiiresti üle vaadata. Kõik alljärgnev tehakse väljastpoolt, ilma püüduri kohale kummardumata.
- Kallake igasse põrandatrappi ja harva kasutatavasse valamusse ämbritäis vett. Kui lõhn kaob, oli põhjuseks kuivanud vesilukk, mitte püüdur.
- Vaadake, kas kaas on korralikult kohal ja tihend terve. Kui kaane servadest immitseb rasva või vett, on püüdur suure tõenäosusega üle täitunud.
- Kontrollige, kas vesi voolab aeglaselt kõigis köögi valamutes või ainult ühes. Kõikjal aeglane vool viitab ühisele torustikule või püüdurile, üksik aeglane valamu pigem kohalikule ummistusele.
- Vaadake hoolduspäevikut: millal püüdurit viimati tühjendati ja mida toona kirja pandi. Kui logi ei ole, on selle alustamine esimene samm.
- Mõelge läbi, mis on köögis muutunud – uus menüü, lisandunud friteerkatel, hooaja tipp, üritustoitlustus. Koormuse kasv on kõige tavalisem põhjus, miks seni toiminud graafik enam ei sobi.
- Kui püüdur juba ajab üle, vähendage kohe veekasutust: peatage nõudepesumasin ja ärge tühjendage suuri potte ega katlaid, kuni olukord on lahendatud.
Sama tähtis on see, mida mitte teha. Ärge kunagi ronige rasvapüüdurisse, kaevu ega mahutisse ja ärge laske seda teha ka kolleegil – suletud mahutis võib olla hapnikuvaene ja mürgine gaasisegu ning see on eluohtlik. Sellist tööd teeb ainult vastava varustusega meeskond. Ärge valage püüdurisse torupuhastuskemikaale ega segage erinevaid vahendeid omavahel: segamine võib tekitada ohtliku reaktsiooni ja rasvaprobleemi see ei lahenda. Ka keev vesi ei aita – rasv sulab, liigub torustikku edasi ja tahkub seal uuesti, sageli halvemas kohas kui enne.
Kanalisatsiooni puhastusauto tänaval töös.
Miks hilinenud tühjendus teeb töö raskemaks
Rasvapüüdur ei lähe üleöö katki, aga iga edasilükatud kord muudab järgmise hoolduse mahukamaks. Põhjused on väga praktilised.
- Koorik kõvastub. Värske rasv on pumbatav, vana ja tihe koorik tuleb enne lõhkuda ja lahti pesta. See tähendab käsitsi tööd ja pikemat hooldusakent köögi jaoks.
- Sete tihkeneb põhjas. Alla vajunud toidujäägid ja liiv kleepuvad põhja ja vaheseinte külge ning ei tule enam lihtsa väljapumpamisega kaasa.
- Rasv liigub edasi. Kui püüdurisse ei mahu, kandub rasv ühendatud torustikku ja tekitab seal eraldi ummistuse. Ühest tööst saab kaks: kõigepealt tuleb avada toru, alles siis saab püüduri korda teha.
- Lõhn imbub materjalidesse. Pikalt haisenud ruumis ei kao lõhn kohe pärast tühjendust, sest see on jõudnud vuukidesse ja poorsetesse pindadesse.
- Osad kuluvad kiiremini. Väävlivesinik on agressiivne ning mõjub kaane tihendile, kinnitustele ja metallosadele.
- Püüdur ei täida enam oma ülesannet. Rasv hakkab jõudma ühiskanalisatsiooni, mille vältimiseks püüdur üldse paigaldati.
Mis toimub hoolduse käigus
Kui olete tellinud puhastuse, on kasulik teada, mis järjekorras tööd käivad – nii oskate valida köögile sobiva aja ja valmistada juurdepääsu ette.
- Ülevaatus. Kaas avatakse ohutult, hinnatakse rasvakihi paksust, sette hulka ja vee taset. Juba see ütleb, kas senine välp on olnud sobiv.
- Sisu eemaldamine. Rasv, vesi ja põhjasete eemaldatakse mahutist.
- Mahuti pesemine. Seinad, põhi ja vaheseinad pestakse puhtaks, koorikujäägid eemaldatakse. Ilma pesuta jääb uus rasv vanale kihile kinni ja probleem kordub varem.
- Osade kontroll. Sõelad, korvid, vaheseinad ja kaane tihend vaadatakse üle ning pannakse õigesse asendisse tagasi.
- Torustiku kontroll. Sisse- ja väljavoolu vaadatakse üle. Kui vool ei taastu ootuspäraselt, aitab videouuring näidata, kas takistus asub kaugemal torustikus.
- Täitmine puhta veega. Tühi püüdur ei eralda rasva, seetõttu täidetakse mahuti enne kasutuselevõttu.
- Kokkuvõte. Räägime läbi, mida nähti, ja anname soovituse järgmise korra kohta.
Rasva äraveo ja püüduriga ühendatud torustiku puhastamise kohta leiate täpsemad vastused teenuselehe korduma kippuvate küsimuste osast.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Kuidas leida oma köögile sobiv puhastusvälp
Universaalset intervalli ei ole olemas: õige sagedus sõltub köögi mahust, menüüst ja püüduri suurusest. Sama suur püüdur võib väikeses kohvikus pidada tunduvalt kauem kui à la carte köögis, kus praetakse iga päev. Selle asemel et otsida ühte õiget arvu, tasub välp välja mõõta oma köögi pealt.
- Pange iga hoolduse järel kirja kolm asja: rasvakihi paksus, sette hulk ja see, kas lõhn või aeglane vool jõudis vahepeal tagasi tulla. Kolme-nelja korra järel on muster näha.
- Kui lõhn või aeglane äravool tuleb tagasi enne järgmist plaanitud korda, on välp liiga pikk – lühendage seda.
- Kui püüdur on hoolduse ajal mitu korda järjest peaaegu tühi, võib välpa ettevaatlikult pikendada. Muutke korraga ainult üht asja ja jälgige tulemust.
- Arvestage hooaegadega. Terrassihooaeg, jõulukuu ja tihe üritustegevus tõstavad koormust – lisakord tasub planeerida ette, mitte tagantjärele.
- Fikseerige graafik kirjalikult ja määrake vastutaja. Suulised kokkulepped kaovad koos vahetuste ja personali vahetumisega.
Millal kutsuda spetsialist
Köögipersonal saab sümptomeid tuvastada ja olukorda mitte hullemaks teha, kuid püüduri avamine, tühjendamine ja pesemine on eraldi varustust nõudev töö. Võtke ühendust, kui:
- püüdur ajab üle või heitvesi tuleb põrandatrapist tagasi;
- lõhn püsib ka pärast seda, kui kõik trapid on veega täidetud;
- mitu köögiseadet voolavad korraga aeglaselt;
- kaas ei sulgu korralikult või rasv immitseb servade vahelt;
- eelmine puhastus ei aidanud kauaks – see viitab pigem torustikule, toru vajumisele või pumplale;
- püüdurit ei ole teadmata aja jooksul hooldatud ja keegi ei tea selle seisukorda.
Teenindame Tallinnat ja Harjumaad ning avariiabi on olemas ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel.
Reovee reostusnäitajaid ja nendega seotud tasu selgitab Tallinna Vesi.
Kui rasvapüüdur haiseb, ajab üle või on hooldus ammu üle aja, tellige rasvapüüduri puhastus: helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee. Kirjeldage lühidalt, kui suur püüdur on, millal seda viimati tühjendati ja kas tegemist on lõhna või üleajamisega – nii saame kohe kokku leppida sobiva aja ja tulla õige varustusega.
