Kanalisatsiooni kontroll pärast ehitustöid tundub sageli ülearune: uus või äsja remonditud torustik jätab laitmatu mulje, vesi jookseb ära, WC loputab ja midagi ei lõhna. Just seepärast jäävad ehitusaegsed vead sageli pikaks ajaks märkamatuks ning annavad endast märku alles esimese tõsise ummistuse, keldrisse tõusva vee või vajunud sillutise näol. Kaameraga tehtav videouuring on viis torustik enne kasutuselevõttu üle vaadata siis, kui vea kõrvaldamine tähendab veel toru lahtivõtmist, mitte valmis põranda või haljastuse lõhkumist. Selles artiklis vaatame, millised puudused ehitusjärgses kontrollis välja tulevad, miks on ajastus otsustav ja mida tasub ehitaja või ühistu jaoks alles hoida.
Kaameraga uuritakse torustikku läbi põrandaluugi.
Uus torustik ei ole automaatselt korras torustik
Ehitusobjektil ei tegele torustikuga ainult torumees. Sama trassi kohal käivad kaevetööd, betoonivalu, tagasitäide, pinnase tihendamine ja viimistlus ning iga järgmine töölõik võib eelmise tulemuse ära rikkuda. Toru võib olla kvaliteetne ja paigaldus hoolikas, kuid puudus tekib alles kaeviku täitmisel või põranda valamisel.
Tavaline omakontroll — vesi peale ja vaatame, kas ära jookseb — ei ütle selle kohta suurt midagi. Väike kogus vett läbib ka poolenisti kinni kasvanud toru, jõuab läbi lahtise liite ja voolab ka lõigus, kus kalle on vale. Ehitusaegne viga avaldub alles päris koormuse juures: rasv, paber ja liiv jäävad kinni just seal, kus toru sisepind on kare või kalle vale.
Mida näitab kanalisatsiooni kontroll pärast ehitustöid
Ehitusjärgne kontroll otsib teistsuguseid asju kui tavaline ummistuse põhjuse otsimine. Allpool on puudused, mis on iseloomulikud just äsja ehitatud või ümber ehitatud torustikule.
Mört, tsemendipiim ja ehituspraht torus
Ehitusprügi jõuab torustikku mitut teed. Lahtise otsaga toru sisse valgub valu ajal tsemendipiima, ämbreid ja tööriistu loputatakse põrandatrapi või WC-poti kaudu, liiv ja saepuru pühitakse põrandalt lähimasse avasse. Kivistunud mört sealt iseenesest ei kao: see vähendab toru ristlõiget ja jätab kareda pinna, mille külge jääb kinni kõik järgnev. Selline lõik võib pikalt peaaegu töötada, kuni ühel hetkel enam ei tööta. Torupuhastusvahendid mörti ei lahusta ning erinevate kemikaalide segamine torustikus on ohtlik — seda ei tohi teha.
Vale või ebapiisav kalle
Isevoolne kanalisatsioon toimib ainult siis, kui kalle on ühtlane ja projektikohane. Liiga väikese kaldega lõigus jääb tahke osa seisma, liiga suure kaldega lõigus jookseb vesi tahkest ette ära ja jätab selle torusse. Kalle võib muutuda ka siis, kui see paigaldamisel õige oli: toru jääb tihendamata pinnasele ja vajub kohati alla või nihkub tagasitäite ajal paigast. Nii tekib lohk, kuhu jääb vesi seisma ja liiv settima. Ühte kindlasse kohta jäänud vesi on ehitusjärgse kontrolli üks sagedasemaid leide.
Lahtine, nihkunud või valesti kokku pandud liide
Muhvliide eeldab puhast toruotsa, õigel kohal tihendit ja libestit. Kiirustades jääb tihend viltu või ei lähe toruots lõpuni sisse. Ka korralikult tehtud liide võib nihkuda tagasitäite käigus, kui kaevik täidetakse kive sisaldava pinnasega või tihendatakse otse toru kohalt raske seadmega. Tagajärg on kahesuunaline: pinnas ja liiv imbuvad torusse ning reovesi imbub pinnasesse. Kumbki ei ole alguses näha. Hiljem annavad märku korduv ummistus alati samas kohas, vajunud sillutis trassi kohal või lõhn hoovis.
Kaevetöödel muljutud või deformeerunud toru
Plasttoru talub palju, kuid mitte ekskavaatorikopa lööki, üle sõitnud masinat ega suurte kividega tagasitäidet. Tulemuseks on ovaalseks surutud lõik, mõra või sissepoole vajunud seinaosa. Sama juhtub hiljem, kui hoovi lisatakse terrassipostid või piirdeaia vaiad ja trassi täpne asukoht ei ole teada. Hoone sees on riskikohaks põrandasse jääv toru, millele on enne valu midagi peale kukkunud või mille peal on ehituse ajal käidud.
Vale ühendus: sademevesi olmekanalisatsiooni
Krundil on maa all korraga mitu süsteemi: olmekanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž. Puuduliku joonise järgi tehtud töö tulemusena satub katuse vihmaveetoru, hoovi restkaev või drenaaž olmekanalisatsiooni. Kuiva ilmaga ei ilmne midagi, tugeva vihmaga tuleb aga süsteemi kogus vett, mille jaoks see ei ole ette nähtud, ja kanalisatsioon võib tõusta tagasi keldrisse või madalamale korrusele. Selline ühendus ei ole ka lubatud ning vee-ettevõtja võib nõuda selle ümberehitamist. Veel tõsisem on vastupidine viga, kus olmeheitvesi juhitakse sademeveesüsteemi ja sealtkaudu loodusesse. Ehitusjärgne kontroll näitab, kuhu iga trass tegelikult välja jõuab — mitte seda, kuhu ta joonisel peaks jõudma.
Videouuringu kaamerapool enne torusse laskmist.
Miks kontrollida enne kaeviku sulgemist ja põranda valmimist
Ehitusjärgsel kontrollil on kolm mõistlikku ajaakent.
- Enne tagasitäidet. Avatud kaevikus on vigane liide või vajunud lõik käeulatuses ja parandus piirdub selle sama lõiguga.
- Enne põrandavalu ja plaatimist. Vannitoas saab selles etapis veel muuta trapi kõrgust, toru asendit ja kallet.
- Enne tööde vastuvõtmist või garantiiaja lõppu. Siis on veel selge, kes mille eest vastutab.
Vahe on eelkõige juurdepääsus. Kui kaevik on täidetud ja haljastus tehtud või põrand valatud ja plaaditud, ei muutu vea kõrvaldamine mitte ainult tülikamaks — muutub kogu töö maht, sest enne toruni jõudmist tuleb lahti võtta kõik, mis selle peale on ehitatud. Üldjuhul on avatud kaevikus tehtav parandus tunduvalt väiksema mahuga töö kui sama vea kõrvaldamine hiljem. Sama loogika kehtib vastutuse kohta: kuni tööd on üle andmata, on puuduse parandamine osa tellitud tööst; hiljem algab vaidlus selle üle, kas viga tekkis paigaldusel või kasutamisel.
Millistel objektidel tasub kontroll läbi mõelda
- uus eramu või värske liitumine ühiskanalisatsiooniga;
- vannitoa, köögi või tualeti ümberehitus, kus muudeti torude asendit või lisati põrandatrapp;
- juurdeehitus, terrass või haljastus, kus liiguti raske tehnikaga trassi kohal;
- korteriühistu majas tehtud püstikute või keldri lamava torustiku vahetus ning suuremad hoovitööd;
- korteri või maja vastuvõtmine arendajalt, kui torustiku maa-alust osa ei ole tellija näinud.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Mida jätta dokumentatsiooni
Ehitusjärgse kontrolli väärtus ei ole ainult selles, mida te ekraanil näete, vaid ka selles, mida saate hiljem ehitajale, arendajale või ühistule esitada. Koos tasub hoida:
- salvestis koos kuupäevaga ning märkega, millisest kaevust või revisjoniavast uuring algas ja kui kaugele see ulatus;
- leitud kohtade kaugus alguspunktist — nii saab hilisema kaeve teha ühest kindlast kohast, mitte kogu trassi ulatuses;
- kirjalik kokkuvõte, mis eristab kohe kõrvaldamist vajava puuduse (lahtine liide, muljutud toru, vale ühendus) tavapärasest leiust;
- teostusjoonis ja kaetud tööde aktid, mis näitavad, mis täpselt maa all ja põranda all on;
- kirjavahetus ehitajaga: puuduste loetelu, viide salvestisele ja kokkulepitud tähtaeg;
- järelkontroll pärast parandust, tehtud samast punktist ja sama lõigu ulatuses.
Korteriühistul tasub need materjalid lisada maja dokumentatsiooni juurde. Neist on abi nii järgmise remondi planeerimisel kui ka olukorras, kus tuleb tõendada, millises seisus torustik pärast töid tegelikult oli. Küsimusele, kas ja mis kujul te uuringu materjalid endale saate, on vastatud teenuse lehel.
Mida saate ise ohutult teha
- Kontrollige, et kõik põrandatrapid ja vesilukud oleksid veega täidetud — ehituse ajal need kuivavad ja lasevad lõhna sisse.
- Laske igast veevõtukohast pikemalt vett ja jälgige, kas vesi lahkub ühtlaselt või koguneb enne äravoolu.
- Vaadake üle hoov ja kelder: vajunud pinnas trassi kohal, niiske laik või püsiv lõhn viitavad lekkele.
- Andke teada, kui ehituse ajal on trappi või WC-potti loputatud mörti, värvi või liiva — see suunab kontrolli kohe õigesse lõiku.
Mida teha ei tasu: torustikku ei ole mõtet ehitusjärgselt kemikaalidega puhastada, sest need ei lahusta mörti ega liiva, ja erinevate vahendite segamine on ohtlik. Samuti ei tohi minna kaevu, mahutisse ega kaevikusse, sest sealne õhk võib olla eluohtlik, ega avada ühispüstiku revisjoniluuki, kui torustik võib olla surve all.
Millal kutsuda spetsialist
Ise saate hinnata nähtavat: kas vesi lahkub, kas lõhn on kadunud, kas pinnas on paigas. Kõik, mis toimub toru sees või maa all, vajab seadmeid ja väljaõpet. Spetsialisti tasub kutsuda, kui:
- torustik on äsja ehitatud või ümber ehitatud ja kaevik või põrand ei ole veel suletud;
- ehituse ajal on torusse sattunud mörti, tsemendipiima, liiva või muud ehitusprahti;
- uues majas või pärast remonti kordub ummistus, ilma et kasutus oleks muutunud;
- trassi kohal on pinnas või sillutis vajunud või hoovis on püsiv lõhn;
- tugeva vihmaga tõuseb vesi keldrisse või madalamale korrusele, mis viitab võimalikule valele ühendusele;
- peate ehitajale, arendajale või ühistule esitama tõendi torustiku seisukorra kohta;
- te ei tea, kus trass kulgeb ja kuhu see välja jõuab.
Ühiskanalisatsiooni toimimist ja kinnistuomaniku kohustusi selgitab Tallinna Vesi.
Kanalisatsiooniabi teeb kanalisatsiooni videouuringuid Tallinnas ja Harjumaal ning avariiabi on olemas ööpäev läbi, kõigil nädalapäevadel ja ka riigipühadel. Kui teie majas või krundil on äsja tehtud ehitus- või remonditöid ja soovite torustiku enne kaeviku sulgemist või kasutuselevõttu üle vaadata, helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee. Kirjeldage lühidalt, millised tööd tehti ja millises etapis objekt on — nii saame kokku leppida sobiva aja.