Kopitanud lõhn keldris, tumenenud sokkel ja lomp, mis pärast vihma vundamendi äärest päevade kaupa ei kao — need on tüüpilised drenaaži ummistuse tunnused, millega elatakse sageli aastaid koos, enne kui keegi maa-alusele torustikule mõtleb. Drenaaž on siiski täpselt sama tavaline torustik nagu kõik teised: sinna settib liiva, seintele kogunevad rauasetted ja perforatsiooni kaudu kasvavad sisse juured. Kui vesi enam vabalt liikuda ei saa, jääb ta sinna, kust tal on kõige kergem edasi pääseda — vundamendi ja keldriseina juurde. Allpool vaatame, mille järgi ummistust ära tunda, mis toru kinni ajab, mida saate ise ohutult kontrollida ja millal on aeg tellida drenaaži puhastus.
Imivoolik lastakse avatud kaevu.
Drenaaž ja sademeveetorustik ei ole sama süsteem
Enne märkide juurde asumist tasub kaks süsteemi selgelt lahku lüüa, sest neid aetakse pidevalt segi ja segadus viib ka vale lahenduseni.
Drenaaž kulgeb ümber hoone vundamendi, tavaliselt vundamendi talla tasemel või sellest veidi allpool. Toru on perforeeritud ehk aukudega ning ümbritsetud killustiku ja geotekstiiliga. Selle ülesanne on koguda pinnases liikuvat vett ja juhtida see vundamendi juurest eemale, et seina ja põranda vastu ei tekiks veesurvet.
Sademeveetorustik tegeleb hoopis pealtpoolt tuleva veega: katuselt vihmaveetorude kaudu alla jõudva vihmaveega ja platsidelt restkaevudesse valguva pinnaveega. Need torud on tihedad, ilma aukudeta, ja nende ülesanne on vesi krundilt kiiresti ära viia.
Vahe on väga praktiline. Ummistunud sademeveesüsteem annab endast märku maapinnal — lompide, üle ääre tulvavate restkaevude ja majaseina äärde valguva veega. Ummistunud drenaaž annab endast märku vaiksemalt ja tükk aega hiljem, hoone sees ja vundamendi vahetus läheduses. Just seepärast jõuab drenaažiprobleem sageli kaugele, enne kui sellega tegelema hakatakse.
Drenaaži ummistuse tunnused, mida tasub tõsiselt võtta
Ükski üksik märk ei ole veel diagnoos, kuid mitu neist korraga viitab üsna kindlalt sellele, et vesi vundamendi ümbrusest enam ära ei liigu.
Püsiv niiskus keldris ja soklil
Kõige sagedasem märk on niiskusvöönd keldriseina alaosas: värv koorub, krohv pudeneb, tapeet tuleb servadest lahti ja põrandaliistu lähedale jääb tume riba. Väljast vaadates võib sokkel olla maapinna lähedalt tumedaks tõmbunud ja talvel tekib sinna jääkirme. Iseloomulik on see, et niiskus ei ole ühekordne juhtum, vaid tuleb tagasi iga pikema vihmaperioodi ja kevadise sulaveega.
Vesi jääb pärast vihma või lumesulamist vundamendi äärde seisma
Töötava drenaaži juures kaob vesi maja ümbert võrdlemisi ruttu. Kui lomp püsib vundamendi joonel veel järgmisel päeval, kui pinnas on seal pidevalt pehme ja kevadel sulab lumi maja ääres viimasena, on see selge vihje, et pinnasevesi ei pääse kuhugi liikuma.
Valge soolakirme ja kopitanud lõhn
Kui keldriseina või -põranda pinnale tekib valge kohev kirme, on tegemist väljaõitsemisega: vesi liigub läbi betooni või kivi ja jätab lahustunud soolad pinnale. Kirme juurde käib enamasti kopitanud, maakeldrit meenutav lõhn, mis püsib ka pärast tuulutamist ja tugevneb sooja ilmaga. Lõhn on märk pidevalt kõrgest õhuniiskusest ning see on ka põhjus, miks probleemi ei tasu edasi lükata: niiskus rikub ehitusmaterjale ja soodustab hallituse teket.
Drenaažikaev on pidevalt täis
Vaadake kaevu ka kuiva ilmaga. Kui vesi seisab seal püsivalt torusuudmest kõrgemal ja põhjas on paks mudakiht, siis äravool ei tööta. Sama kehtib olukorra kohta, kus veetase tõuseb vihma ajal kiiresti, aga langeb pärast väga aeglaselt või ei lange üldse.
Pinnas vajub vundamendi joonel
Kitsas vagu või lohk täpselt vundamendi joonel, maja poole kalduvad sillutisplaadid ja vajunud äärekivid tähendavad sageli, et vesi uhub filterkihist peenmaterjali kaasa või et toru on kuskil purunenud ja pinnas vajub tekkinud tühimikku. See märk väärib eraldi tähelepanu, sest tegu ei pruugi enam olla ainult ummistusega.
Aus on lisada, et niiske kelder ei tähenda alati ummistunud drenaaži. Sama pildi võivad anda puuduv või vananenud hüdroisolatsioon, katkine vihmaveetoru, maja poole kalduv maapind või kehv ventilatsioon, mille tõttu niiskus kondenseerub jahedale seinale. Seepärast algab korralik töö olukorra ülevaatusest, mitte kohe kaevamisest.
Kanalisatsiooni puhastusauto tänaval töös.
Mis drenaažitoru kinni ajab
- Peenpinnas ja liiv. Kui geotekstiil on ummistunud, vananenud või üldse paigaldamata, pääseb peenmaterjal perforatsiooni kaudu torusse ja settib madalamatesse kohtadesse.
- Raudookker. Rauarikkas pinnasevees tekib rauabakterite toimel pruunikas limane sete, mis kleepub toruseintele ja katab avad. See on üks visamaid drenaažiprobleeme, sest sete hakkab pärast puhastamist tasapisi uuesti kogunema.
- Juurte sissekasv. Puude, hekkide ja suuremate põõsaste juured otsivad niiskust ja kasvavad meelsasti just perforeeritud torusse. Juurepundar püüab kinni liiva ja muda ning ummistus kasvab kiiresti.
- Vajunud või purustatud lõik. Ehitusaegne vale kalle, hilisem kaevetöö või raske tehnika sõit toru kohal võib toru lömastada või liigendist lahutada. Sellisesse kohta koguneb sete alati uuesti.
- Hooldamata kaevud ja ummistunud väljavool. Kui mudakiht kaevu põhjas tõuseb toru tasemeni või kraaviots on kinni kasvanud, seisab vesi kogu süsteemis, kuigi torud ise võivad olla terved.
Mida saab omanik ise ohutult kontrollida
Enne spetsialisti kutsumist saate koguda infot, mis teeb hilisema töö täpsemaks. Kõik allpool loetletu on tehtav maapinnalt ja ilma tööriistadeta.
- Käige tugeva vihma ajal või kohe pärast seda maja ümber ja pange kirja, kuhu vesi koguneb ning kui kaua ta seal püsib.
- Kontrollige vihmaveetorude alumisi otsi: kas vesi juhitakse hoonest eemale või valgub see otse sokli äärde.
- Avage drenaažikaevu kaas, kui see on kerge ja maapinna tasemel, ning vaadake ülevalt, kui kõrgel vesi seisab ja kas põhjas on setet. Pildistage veetase üles.
- Korrake sama vaatlust kuiva ilmaga. Kui veetase ei ole vahepeal langenud, on äravoolus takistus.
- Märkige keldriseinal ära niiskuse ülemine piir ja jälgige paari nädala jooksul, kas see tõuseb.
- Otsige üles, kuhu süsteem lõpuks vett juhib — kraaviots, immutuskaev või sademeveekaev — ja vaadake, kas väljavool on lahti.
Sama oluline on see, mida teha ei tohi. Ärge laskuge kaevu ega kummarduge sinna sisse: ka madal kaev on ohtlik libedate seinte, külma vee ja kogunevate gaaside tõttu ning kaevus töötamine nõuab eraldi väljaõpet ja varustust. Ärge valage drenaaži torupuhastusvahendeid ja ärge segage omavahel erinevaid kemikaale — see on ohtlik, aine ei lahusta liiva ega rauasetet ning jõuab otse pinnasesse. Aiavoolikuga survestamine surub sette enamasti ainult kaugemale ja võib filterkihti rikkuda. Ja ärge alustage kaevamisest enne, kui on teada, kus takistus täpselt asub.
Survepesu- ja imiauto talvisel objektil.
Kuidas drenaaži puhastatakse
Töö algab tavaliselt kaevudest ja väljavoolust, sest sealt selgub kiiresti, kas vesi liigub üldse edasi. Kaevud tühjendatakse settest, misjärel saab torustikku pesta. Drenaažitoru pestakse survepesuseadmega: pöörlev otsik loputab toruseinu ja lükkab sette kaevu poole, kust see välja võetakse. Surve ja otsik valitakse toru materjali, läbimõõdu ja seisukorra järgi, sest perforeeritud toru ja seda ümbritsev filterkiht käituvad teistmoodi kui tavaline kanalisatsioonitoru.
Kui ummistus kordub, tasub lisada videouuring. Torukaamera näitab, kas tegu on liivasette, raudookri, juurte või hoopis deformatsiooniga, ning annab takistuse asukoha ja sügavuse. See vahe on sisuline: setet ja juuri saab pesta, kuid lömastatud või vajunud lõiku puhastamine korda ei tee ja seal on lahenduseks lõigu remont. Raudookri puhul tuleb arvestada, et sete hakkab tasapisi uuesti tekkima, mistõttu selliste majade drenaaž vajab korduvat hooldust — sobivast hooldusvälbast on juttu drenaaži puhastuse teenuse lehel.
Millal kutsuda spetsialist
Omaniku ülesanne on märgata ja kirjeldada, spetsialisti oma on põhjus üles leida ja torustik korda teha. Võtke ühendust, kui:
- niiskus keldris või soklil püsib, kordub või tõuseb;
- vesi jääb vundamendi äärde seisma ka siis, kui vihmaveetorud on korras;
- drenaažikaev on täis ka kuiva ilmaga või kaevu põhjas on paks settekiht;
- pinnas vajub vundamendi joonel või sillutis kaldub maja poole;
- ummistus tuleb pärast puhastamist ruttu tagasi, mis viitab ookrile, juurtele või toru vigastusele;
- te ei tea, kas majal drenaaž üldse on ja kuhu see vett juhib.
Kiiret sekkumist vajab olukord, kus vesi on jõudnud keldripõrandale või tõuseb seal, sest niiskus jõuab sealt edasi tehnosüsteemide ja hoiule pandud vara juurde. Kanalisatsiooniabi avariiteenindus töötab ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel.
Sademevee ärajuhtimise põhimõtteid selgitab Tallinna Vesi.
Kui tundsite ülaltoodud märkides ära oma maja, ärge lükake asja järgmise kevadeni. Tellige drenaaži puhastus: vaatame olukorra üle, puhastame kaevud ja torustiku ning ütleme ka siis, kui asi ei ole ummistuses, vaid milleski muus. Töötame Tallinnas ja Harjumaal. Helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee ja kirjeldage, mida olete märganud — fotod kaevust ja keldriseinast aitavad meil tööks ette valmistuda.
