Korduv ummistus, mis tuleb tagasi alati ühes ja samas kohas, ei ole enam juhus. Juured kanalisatsioonitorus on eramajade väliskanalisatsiooni üks levinumaid probleeme, mida märgatakse tavaliselt alles siis, kui puhastusest hakkab jaguma järjest lühemaks ajaks. Puu ei kasva torusse ühe hooajaga: see on aastatepikkune protsess, mille esimesed märgid pannakse enamasti rasva või vana torustiku arvele. Vaatame, kuidas juured torusse pääsevad, mille poolest nende ummistus erineb rasvaummistusest, kuidas videouuring kahtluse kinnitab ja mis järgneb juurte väljalõikamisele.
Kaameraga uuritakse torustikku läbi põrandaluugi.
Miks juured torusse kasvavad
Levinud arusaam on, et juur otsib toru. Tegelikult otsib ta niiskust, hapnikku ja toitaineid — terve, tihe toru ei anna neist ühtki märku välja. Olukord muutub siis, kui torustikku tekib kõige väiksemgi leke: liitekoha tihend on vananenud, muhvi vuuk on pragunenud, malmtoru sein on korrodeerunud või pinnas on toru all liikunud ja liide on nihkunud. Sellest kohast hakkab välja imbuma niiske, soe ja toitainerikas õhk. Juurestiku jaoks on see selge suunanäitaja ja ta kasvab sinna sihikindlalt.
Sisse mahub algul üksainus juuksekarva jämedune peenjuur. Torus ootab teda aga ideaalne kasvukeskkond: pidev niiskus, ühtlane temperatuur ja lakkamatu toitainevoog. Juur hargneb, pakseneb ja moodustab liitekoha kohale tiheda pundara, mis püüab kinni kõik, mis mööda toru liigub — paberi, rasva, liiva, juuksed. Just see kinni püütud materjal, mitte juur ise, tekitab lõpuks ummistuse. Sama liitekoht, mis juurele tee avas, laieneb aja jooksul veelgi, sest kasvav puitunud juur surub toru seina laiali.
Millistes torudes see kõige sagedamini juhtub
- Keraamilised savitorud — vanemate majade tüüpiline väliskanalisatsioon. Lühikesed lõigud, palju liitekohti, ja muhvide vuugimaterjal pudeneb aastakümnetega laiali.
- Betoontorud ja betoonkaevud — vuugid ja kaevurõngaste vahed on juurtele sama hea sissepääs kui torupragu.
- Malmtorud — korrosioon õhendab seina ja lõhub liidete tihendid.
- Plasttorud — vastupidavamad, kuid mitte puutumatud: kui pinnas toru all vajub või liide jäi paigaldusel lükkamata, avaneb pilu ka plastis.
Riskikoht on peaaegu alati majast väljas: majaühendus, kaevude ümbrus ja lõigud, mille kõrval kasvavad suured lehtpuud või tihe hekk. Eriti agressiivse juurestikuga on paju, pappel, vaher ja elupuuhekk. Ka maha saetud puu känd võib aastaid edasi juuri ajada, nii et mõte „puu on ju ammu maas“ ei välista midagi.
Märgid, mis viitavad pigem juurtele kui rasvale
Rasva- ja juureummistus tunduvad alguses ühesugused: vesi läheb aeglaselt ära. Muster on aga erinev ja seda tasub jälgida.
- Takistus on alati samal kaugusel. Kui trossiga puhastades tekib vastupanu iga kord ligikaudu samas punktis, viitab see püsivale takistusele torus, mitte juhuslikult kogunenud settele.
- Trossi otsas on kiud. Rasv tuleb tagasi pehme, salvitaolise massina, juur aga niitjate pruunikate kiududena — vahel tervete tuttidena.
- Hooajaline rütm. Juurestik kasvab kõige kiiremini kevadel ja suvel ning otsib kuival ajal niiskust eriti jõuliselt. Sügisel ja talvel näib probleem taanduvat. Rasvaummistus sellist aastarütmi ei järgi.
- Puhastusest jagub üha lühemaks ajaks. Esimesel korral on rahu aasta, järgmisel pool aastat, siis paar kuud. Lühenev vahe on juurtele iseloomulik.
- Korraga aeglustub mitu äravoolu. Kui WC, duši ja köögi äravool käituvad halvasti ühel ajal, on kitsaskoht ühises lamavas torustikus väljas, mitte ühe seadme vesilukus.
- Vaatluskaevus seisab vesi. Kaevu põhjas seisev vesi tähendab, et allavool on kuskilt kinni.
Ükski märk eraldi ei ole tõend, kuid koos moodustavad nad mustri, mis annab hea põhjuse torusse sisse vaadata.
Videouuringu kaamerapool enne torusse laskmist.
Kuidas tuvastatakse juured kanalisatsioonitorus
Juuri ei näe maapinnalt ega tunne trossi otsast usaldusväärselt ära. Ainus viis kindel olla on saata torusse kaamera. Uuring tehakse olemasolevate revisiooniavade või vaatluskaevu kaudu ja annab korraga vastuse mitmele küsimusele:
- Mis torus tegelikult on. Juur, rasv, lubjastunud sete, ehitusaegne praht, vajunud lõik või murdunud toru näevad kaamerapildis täiesti erinevad välja.
- Kust juured sisse tulevad. Sageli selgub, et pundar ripub täpselt ühe liitekoha või ühe prao kohal ning ülejäänud torustik on korras.
- Kui palju ristlõikest on kinni ja kui mitmest kohast juured sisse tulevad. Vanas savitorustikus on sisenemiskohti harva ainult üks.
- Kus see koht maapinnal asub. Kaamerapea sondi ja lokaatori abil märgitakse probleemikoht maapinnale ning fikseeritakse sügavus. Ilma selleta ei saa remonti planeerida.
Üks praktiline nüanss: kui toru on täiesti umbes ja vett täis, ei näe kaamera muud kui hägust vett. Siis avatakse esmalt läbivool ja alles seejärel on uuringut mõtet teha — seetõttu käivad puhastus ja videouuring juureprobleemi puhul enamasti käsikäes.
Mida juurte eemaldamine endast kujutab
- Läbivoolu avamine. Puitunud juurepundar pelgale veejoale järele ei anna. Kasutatakse mehaanilist lõikamist: trossimasina lõikepead või survepesuseadme pöörlevat juurelõikuspead, mis lõikab juured toru seina lähedalt läbi.
- Lõikamine täisläbimõõduni. Eesmärk ei ole teha juurepundrasse auk, millest vesi läbi mahub, vaid puhastada toru sein terves ulatuses. Poolik töö annab tulemuse, mis kaob mõne kuuga.
- Survepesu. Lõigatud juurekiud ja pundra taha kogunenud sete tuleb torust välja uhtuda. Vastasel juhul liigub see materjal allavoolu ja moodustab kitsamas kohas uue ummistuse.
- Kontrollvaatlus. Alles puhtas torus on näha see, mis juurte all peidus oli: prao pikkus, liitekoha vahe ja toru üldine seisukord. Just see pilt on remondiotsuse alus.
Alles alustava peenjuurestiku puhul võib survepesust üksi piisata. Väljakujunenud, sõrmejämeduseks kasvanud pundra korral on mehaaniline lõikamine vältimatu.
Aus osa: lõikamine ei sulge sissepääsu
Siin erineb juureprobleem enamikust teistest ummistustest. Kui rasv on välja pestud, on rasv läinud. Kui juur on välja lõigatud, on läinud ainult see osa, mis torus oli. Toru väliskülje ääres jääb elus juurestik alles ja pragu või liitekoha vahe, mille kaudu ta sisse sai, on endiselt lahti. Seni, kuni see ava on lahti, kasvab juur tagasi. Kui kiiresti, sõltub puuliigist, ava suurusest ja hooajast.
Siit tuleneb kaks teed ja mõlemad on ausad valikud:
- Korduv puhastus hooldusena. Kui toru on muidu terve ja sissekasv on aeglane, võib planeeritud puhastus olla mõistlik viis olukorda hoida. Oluline on, et see oleks teadlik plaan, mitte iga kord üllatusena saabuv avarii.
- Sissepääsu likvideerimine. Püsiv lahendus tähendab konkreetse liitekoha või torulõigu korda tegemist: kahjustatud koha punktremonti, lühikese lõigu väljavahetamist või toru renoveerimist seestpoolt. Milline neist konkreetsel juhul kõne alla tuleb, selgub uuringu pildist — otsustavad kahjustuse asukoht, ulatus ja toru üldseisund.
Kui toru saab niikuinii lahti kaevatud, tasub samal ajal üle vaadata ka haljastus: kändude eemaldamine ja uute puude hoidmine trassist eemal väldib kordumist.
Kuidas eristada juuri vajunud torust
Vajunud torulõik annab pealtnäha sama pildi: ummistus kordub alati samas kohas. Kaamerapildis on vahe selge. Vajumise korral on torus lohk, kuhu jääb seisma vesi ja settib muda; kiude trossi otsas ei ole ning hooajaga probleem seotud ei ole. Juurte puhul on näha kiuline mass, mis kasvab liitekohast või praost. Vahel esinevad mõlemad koos, sest vajunud liide ongi see koht, kust juur sisse pääseb. Toru vajumine on omaette teema, mida käsitleme eraldi.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Mida saate ise ohutult teha
- Pidage arvestust: millal ummistus tekkis, millised äravoolud aeglustusid ja kui kauaks puhastusest jagus. Need kuupäevad on spetsialistile väärtuslik info.
- Käige trass maapinnalt üle ja pange tähele suuri puid, hekke ja kände majaühenduse ja kaevu vahel.
- Vaadake vaatluskaevu kaane alt, kas kaevus seisab vesi. Kaevu sisse ei tohi ronida — seal võib olla hapnikuvaegus ja mürgised gaasid, see on eluohtlik.
- Ärge valage torustikku söövitavaid aineid ja ärge segage erinevaid torupuhastusvahendeid omavahel — tekkida võivad ohtlikud gaasid ja kuumenemine. Juurtele need vahendid mõju ei avalda.
- Korterelamus ei tohi ise avada rõhu all oleva ühise püstiku revisiooniluuki. See on ohtlik ja jääb spetsialisti tööks.
Millal kutsuda spetsialist
Piir on üsna selge: ise saate koguda infot ja jälgida mustrit, kuid kõik, mis eeldab torusse sisenemist, lõikamist või kaevu laskumist, on spetsialisti töö. Võtke ühendust, kui:
- ummistus kordub samas kohas ja puhastusest jagub üha lühemaks ajaks;
- trossi otsas tulevad tagasi juurekiud;
- korraga aeglustub majas mitu äravoolu või vesi tõuseb madalaimas põrandatrapis;
- vaatluskaevus seisab vesi;
- plaanite trassi kohale sissesõiduteed, terrassi või haljastust — enne pinnase katmist tasub teada, mis all on;
- reovesi tuleb põrandale või kaevust maapinnale. See on hügieeniline ohuolukord ja vajab kiiret sekkumist.
Ühiskanalisatsiooni toimimist ja kinnistuomaniku kohustusi selgitab Tallinna Vesi.
Kui kirjeldatud muster tundub tuttav, on järgmine samm vaatamine, mitte oletamine. Videouuring näitab, kas tegemist on juurtega, kust need torusse pääsevad ja millises seisus on ülejäänud torustik — ning annab aluse otsustada, kas piisab puhastusest või tuleb liitekoht korda teha. Kanalisatsiooniabi teenindab Tallinna ja Harjumaad ning avariiabi on saadaval ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel. Helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee.
