Kanalisatsiooni hooldusplaan korteriühistule on lihtne dokument, mis vastab neljale küsimusele: mida hooldatakse, kui tihti, kes tellib ja kus tulemus kirjas on. Ilma selleta tegeleb ühistu torustikuga siis, kui midagi on juba juhtunud — ja avarii keset ööd tuleb enamasti kallim kui plaanitud töö tööajal.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Kanalisatsiooni hooldusplaan korteriühistule: mis kuulub plaani
Maja torustik ei ole üks süsteem, vaid mitu erineva koormuse ja elueaga osa. Plaan peaks need eraldi välja tooma, sest neid ei hooldata sama sagedusega.
- Püstikud. Vertikaalsed torud, mis koguvad kokku kõigi korruste reovee. Rasv ja sete kogunevad siia ühtlaselt kogu maja kasutuse tõttu.
- Lamav torustik keldris. Kõige sagedasem probleemikoht, sest väike kalle tähendab, et sete jääb pidama.
- Maja väljaviik ja välistrass kuni liitumispunktini ühisvõrguga.
- Kontrollkaevud õuealal. Kaevu põhja settinud liiv ja muda tõstavad veetaset ja põhjustavad tagasivoolu.
- Sademeveesüsteem: vihmaveetorud, sademeveekaevud ja drenaaž. Neid unustatakse kõige sagedamini, kuni hoovi koguneb vesi.
- Reoveepumpla, kui majal see on. Pumpla vajab eraldi hooldusgraafikut.
Kuidas intervallid määrata
Ühte kindlat intervalli, mis sobiks kõigile majadele, ei ole. Sagedus sõltub kolmest asjast.
- Maja vanus ja torude materjal. Vanemad malmtorud on seestpoolt karedamad ja koguvad setet kiiremini kui siledad plasttorud.
- Ummistuste ajalugu. Kui majas on viimastel aastatel olnud korduvaid ummistusi, on see kõige selgem märk, et intervall peab olema tihedam. Ajaloo kirjapanek ongi hea plaani alus.
- Kasutuskoormus ja eripärad. Korterite arv, kas majas on toitlustusega äripind, kas õuel kasvavad suured puud torustiku läheduses.
Praktiline lähenemine on alustada mõõdukast intervallist, panna iga töö tulemus kirja ja korrigeerida sagedust selle järgi, mida torustikust tegelikult välja tuleb. Kui kahe hoolduse vahel ei ole ummistusi olnud ja setet tuleb vähe, võib intervalli pikendada — ja vastupidi.
Videouuring plaani osana
Hooldusplaan, mis põhineb ainult oletustel, on poolik. Torustiku seestpoolt vaatamine annab lähtepunkti: kui palju vaba ristlõiget on alles, kas kuskil on vajumisi või juurte sissekasvu ja millised lõigud vajavad tähelepanu esimesena.
Mõistlik on teha uuring plaani koostamisel ja seejärel korrata seda pikema intervalliga või siis, kui midagi muutub — näiteks pärast korduvat ummistust või enne suuremat renoveerimist. Nii on ühistul otsuste tegemiseks olemas võrreldav ülevaade, mitte üksikud mälestused varasematest väljakutsetest.
Kanalisatsiooni puhastusauto tänaval töös.
Dokumendid ja vastutus
Plaan toimib ainult siis, kui keegi vastutab selle täitmise eest ja tulemused on kirjas.
- Vastutaja. Juhatuse liige või haldur, kelle ülesanne on tööd õigel ajal tellida. Ilma nimeta jääb plaan täitmata.
- Aktid ja tööde kirjeldused. Iga tehtud töö kohta kirjalik kokkuvõte: mis tehti, millises lõigus, mis leiti. Need moodustavad aja jooksul maja torustiku ajaloo.
- Eelarve. Hooldustööd on mõistlik planeerida ühistu eelarvesse eraldi reana, mitte katta avariikuluna.
- Vastutuse piir. Plaanis tasub kirja panna, milline osa torustikust on ühistu ja milline korteriomaniku vastutusel. See vähendab vaidlusi siis, kui ummistus tekib.
- Teavitamine. Kuidas ja millal elanikke tööde ajast teavitatakse ning mida neilt oodatakse — näiteks ligipääs keldrisse või vee mittekasutamine töö ajal.
Mida hooldus tegelikult ära hoiab
Hooldusplaani väärtust on kõige lihtsam näha selle kaudu, mida ei juhtu. Regulaarselt puhastatud torustikus ei jõua sete ristlõiget nii palju ahendada, et tavaline koormus enam läbi ei mahuks. See tähendab vähem ummistusi, vähem öiseid väljakutseid ja vähem olukordi, kus reovesi jõuab alumise korruse korterisse.
Teine, harvemini mainitud kasu on info. Kui iga hoolduse kohta on kirjas, mida leiti, tekib aja jooksul pilt sellest, kuidas maja torustik käitub: kas sete koguneb ühtlaselt või alati samas lõigus, kas mõni püstik vajab tähelepanu sagedamini. Sellise ülevaate põhjal saab ühistu planeerida suuremad tööd õigel ajal, mitte siis, kui midagi on juba katki.
Kolmas kasu puudutab vastutust. Kui hooldus on tehtud plaanipäraselt ja dokumenteeritud, on hilisemate vaidluste — näiteks naabritevahelise veekahju puhul — lahendamine oluliselt lihtsam.
Levinud vead hooldusplaanis
- Ainult püstikute pesu. Kui lamav torustik keldris ja väljaviik jäävad kõrvale, koguneb sete just sinna, kuhu kalle on kõige väiksem.
- Sademeveesüsteemi unustamine. Seda meenutatakse alles siis, kui hoovi koguneb vesi või kelder saab märjaks.
- Plaan ilma vastutajata. Dokument, mille täitmist keegi ei jälgi, ei ole plaan.
- Tulemuste mittesäilitamine. Kui aktid kaovad juhatuse vahetumisel, algab järgmine juhatus jälle nullist.
- Elanike teavitamata jätmine. Kui inimesed ei tea, et tööd tehakse, ei ole ligipääsu ja töö jääb pooleli.
Imivoolik lastakse avatud kaevu.
Kuidas plaani tellida ja kokku leppida
Alustage ülevaatest. Vaadake üle, mis majal on — mitu püstikut, kus asuvad revisiooniavad ja kontrollkaevud, kas on pumplat ja sademeveesüsteemi. Pange kirja viimaste aastate ummistused ja väljakutsed.
Seejärel leppige kokku, mida esimene töö hõlmab ja mille alusel edasine graafik paika pannakse. Mõistlik on siduda hooldus konkreetsete kuudega, sest sademeveesüsteemi on otstarbekas kontrollida enne sügiseseid suuri sadusid, samas kui sisetorustiku pesu ei sõltu aastaajast.
Kokkuleppes tasub täpsustada ka seda, mis juhtub siis, kui hoolduse käigus avastatakse midagi ootamatut — kes otsustab lisatööde üle ja kuidas need kooskõlastatakse.
Millal kutsuda spetsialist
Ühistu saab ise koostada ülevaate majast, koguda ummistuste ajaloo ja määrata vastutaja. Torustiku seisukorra hindamine, intervallide sisuline paikapanek ja tööde teostamine on spetsialisti töö. Ühise torustiku avamine, kaevude puhastamine ja survepesu nõuavad tehnikat ja kaitsevahendeid, mida majal endal ei ole — ja kaevu ei tohi mingil juhul ise siseneda.
Ühiskanalisatsiooni toimimist ja kinnistuomaniku kohustusi selgitab Tallinna Vesi.
Hooldusplaani ja regulaarse torustike ja kaevude survepesu kokkuleppimiseks võtke ühendust: helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee. Kirjeldage lühidalt maja — korruste ja püstikute arv, ehitusaasta ja senised mured — ning lepime kokku, millest alustada. Vaadake ka survepesu teenuse kirjeldust.
