Maja ostmisel vaadatakse hoolikalt katust, aknaid, küttesüsteemi ja vundamenti. Kanalisatsiooni kontroll enne maja ostu jääb aga enamasti tegemata, sest torustik on maa all ja seinte sees ning tavalise vaatamise ajal ei ole seda lihtsalt näha. Vead tulevad välja hiljem – siis, kui võtmed on juba üle antud ja esimene tõsisem ummistus või hais annab endast märku. Selles artiklis vaatame, mida ostja saab ise tähele panna, mida müüjalt küsida ja millal tasub tellida videouuring, mis näitab torustiku seisukorda enne allkirja andmist.
Kaameraga uuritakse torustikku läbi põrandaluugi.
Miks kanalisatsioon jääb ostueelsel vaatamisel varju
Kinnisvara vaatamine kestab lühikest aega ja käib mööda nähtavaid pindu. Kraan lastakse lahti, vesi jookseb ära, WC loputab – ja jääbki mulje, et süsteem on korras. Torustik annab nõrkustest märku aga alles koormuse all ja pikema aja jooksul.
- Osaliselt ummistunud toru töötab endiselt. Kui trassis on vajum, juurtepesa või rasvaladestus, voolab väike kogus vett ikka ära. Vahe tuleb välja alles siis, kui peres pestakse korraga pesu ja nõusid ning käiakse duši all.
- Tühjas majas ei ole koormust. Müügis olev maja on tihti kuid tühi seisnud. Nii ei jõua puudused välja lüüa ning põrandatrapi vesilukk võib olla kuivanud, mis moonutab ka haisu järgi tehtavaid järeldusi.
- Ehitustehniline ülevaatus ei ulatu maa alla. Tavaline ostueelne audit keskendub konstruktsioonidele, niiskusele, elektrile ja küttele. Kinnistusisest torustikku selles reeglina ei hinnata, sest selleks on vaja eraldi seadmeid ja juurdepääsu kaevudele.
- Müüja ise ei pruugi teada. Kui süsteem on seni töötanud, ei ole omanikul olnud põhjust sinna sisse vaadata. Vajumist, nihkunud liidet ega juurte kasvu ei ole väljastpoolt kuidagi märgata.
Mida kanalisatsiooni kontroll enne maja ostu selgeks teeb
Ostja jaoks on põhiküsimus lihtne: kas kinnistusisene torustik kannab välja tavalise pere koormuse ja kas lähiaastatel on ees kaevetööd. Kaameraga läbivaatus vastab sellele otse.
- Trassi seisukord majast liitumispunktini. Läbi vaadatakse just see osa, mis jääb uue omaniku vastutusele: väljavool majast, kinnistusisene lamav torustik ja kaevud.
- Vajumid ja valed kalded. Kohad, kuhu vesi jääb seisma, on korduvate ummistuste kõige tavalisem põhjus.
- Juurte sissekasv. Juured tulevad torusse liidete ja pragude kaudu ning kasvavad seal edasi. Tegemist on aeglase protsessiga, mis ühekordse puhastusega ei kao.
- Nihkunud liited ja purunenud lõigud. Vanas keraamilises või malmtorustikus võivad liited olla lahti vajunud, nii et osa reoveest imbub pinnasesse.
- Kuhu vesi tegelikult läheb. Kas maja on ühendatud ühisvõrguga, kogumiskaevuga, septiku või biopuhastiga ning kas sademevesi on juhitud eraldi või valatud olmekanalisatsiooni.
Ühisvõrk, kogumiskaev või septik
See on ostja jaoks eraldi ja väga praktiline küsimus, sest sellest sõltuvad edasised püsikohustused. Ühisvõrgu puhul tasub üle vaadata liitumisleping ja vastutuspiiri asukoht – kinnistusisene trass jääb üldjuhul omaniku hooleks. Kogumiskaev tähendab regulaarset fekaalivedu ja siin on hea kontrollküsimus: kui mahutit on tühjendatud väga harva, võib see viidata lekkele pinnasesse. Septiku puhul on oluline teada imbväljaku vanust ja seisukorda, sest just see osa ammendub aja jooksul. Küsige ka, kas süsteem on omavalitsuses registreeritud.
Millistel kinnistutel tasub kontroll kõige rohkem ära
Iga maja puhul ei ole risk ühesugune. Kõige rohkem uut infot annab läbivaatus järgmistel juhtudel.
- Vanem majafond. Keraamilised ja malmist torud ning aastakümneid tagasi tehtud liitekohad on juurtele ja vajumisele kõige avatumad.
- Suured puud trassi lähedal. Kui hoovis kasvavad suured lehtpuud või hekk kulgeb piki trassi joont, on juurte sissekasv tõenäoline isegi suhteliselt uues torustikus.
- Juurdeehitused ja ümber tõstetud märjad ruumid. Kui vannituba on viidud teisele korrusele või majale on tehtud juurdeehitus, on kuskil ka uus ühendus. Just neid kohti on sageli tehtud oma jõududega, vale kalde või puuduva ventilatsiooniga.
- Pikk kinnistusisene trass või pumpla. Mida pikem on tee majast liitumispunktini ja mida rohkem jääb vahele kaeve, seda rohkem on kohti, kus midagi valesti minna saab.
- Värskelt viimistletud maja ilma dokumentideta. Uus plaat ja värske vuuk ei ütle põranda all oleva torustiku kohta midagi. Kui teostusjooniseid ei ole, on läbivaatus ainus viis olukorda näha.
Videouuringu kaamerapool enne torusse laskmist.
Mida saate ise enne tehingut vaadata
Osa asju saab ostja märgata ka ilma seadmeteta. Need tähelepanekud ei asenda läbivaatust, kuid aitavad otsustada, kas seda tellida.
- Laske vesi korraga lahti mitmest kohast – vann või dušš, köögivalamu ja WC. Kui äravool aeglustub, tuleb trapist mulle või kostab teisest ruumist gurinat, on trassis kitsaskoht.
- Nuusutage keldrit, vannituba ja kaevude ümbrust. Püsiv hais viitab lekkele, kuivanud vesilukule või ventilatsiooniprobleemile.
- Vaadake kaeve pealtpoolt: kas kaas on terve ning kas kaevus on näha seisvat vett või setet. Kaevu ega mahutisse ei tohi mitte kunagi ise laskuda – seal tekkivad gaasid ja hapnikuvaegus on eluohtlikud.
- Käige hoov läbi. Vajunud pinnas, püsivalt märg koht või ebaloomulikult lopsakas rohuriba võivad viidata lekkele või imbväljaku asukohale.
- Vaadake, kuhu lähevad vihmaveetorud ja kas hoovis on eraldi sadeveekaev.
- Küsige teostusjooniseid või skeemi. Kui neid ei ole, ei tea ka uus omanik, kus trass kulgeb ja kus asuvad revisjonid.
Küsimused müüjale
- Kas maja on ühendatud ühisvõrguga või on kinnistul kogumiskaev, septik või biopuhasti?
- Kas ummistusi on esinenud ning kui on, siis kus ja kui tihti?
- Millal on torustikku viimati puhastatud või survepestud ja mis oli põhjus?
- Kas kanalisatsiooni kohta on olemas joonis, kuhu on märgitud kaevud ja revisjonid?
- Kes tegi torutööd viimase remondi või juurdeehituse käigus?
- Kui tihti tellitakse fekaalivedu ja kes mahutit hooldab?
- Kas kinnistul on pumpla ning millal seda viimati hooldati?
Kuidas läbivaatus praktiliselt kokku leppida
Ostueelne uuring tehakse võõral kinnistul, seega on esimene samm müüja nõusolek. Enamasti ei ole see probleem – korras süsteemi puhul on tulemus ka müüjale hea argument. Kui luba ei anta, on seegi omamoodi vastus.
- Ajastus. Leppige läbivaatus kokku enne siduva broneerimis- või müügilepingu allkirjastamist. Pärast tehingut on tulemus lihtsalt info, mitte läbirääkimiste alus.
- Juurdepääs. Kaamera viiakse torustikku revisjoni, kaevu või muu avause kaudu. Öelge ette, kas majas on revisjonid nähtaval ja kas hoovis on kaev – nii saab spetsialist õiged seadmed kohe kaasa võtta.
- Vesi majas. Tühjas majas on vesi sageli kinni keeratud. Läbivaatuseks on parem, kui vesi on sees, sest voolav vesi näitab seisuvee kohti kõige selgemini.
- Ummistunud trass. Kui toru on juba ummistunud, tuleb see enne läbivaatamist puhastada. Arvestage, et see on eraldi töö, mille vajadus selgub kohapeal.
- Kokkulepe müüjaga. Pange kirja, kes töö tellib ja tasub ning millal spetsialist kinnistule pääseb.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Kuidas tulemust ostuotsuses kasutada
Läbivaatuse mõte ei ole leida põhjus tehingust loobuda, vaid teha otsus teadlikult. Leiud jagunevad enamasti kolme rühma.
- Süsteem on korras. Teate, et lähiaastatel ei ole ees suuri töid, ja saate hooldust rahulikult planeerida.
- Väiksemad puudused. Üksik juurtega liide, sete või kohalik kaldeprobleem on lahendatavad ilma suurema kaevamiseta. Küsige nende kohta eraldi hinnapakkumine ja arutage müüjaga, kes töö korraldab.
- Tõsised puudused. Pikem vajunud lõik, purunenud toru hoone all või ammendunud imbsüsteem tähendab kaevetöid, mis puudutavad ka haljastust, teekatet või terrassi. Sellisel juhul on mõistlik lasta koostada tööde kirjeldus ja arvestada sellega ostuotsuses.
Kõige tähtsam on, et otsus tugineks nähtule, mitte oletusele. Üks leid ei tee majast halba ostu – see annab lihtsalt teada, mis on ees ja millal.
Millal kutsuda spetsialist
Ostja saab ise turvaliselt vaadata, nuusutada, vett lasta ja küsimusi esitada. Kõik, mis nõuab kaevu või mahutisse laskumist, on ohtlik ja jääb spetsialisti tööks – nagu ka korterelamu ühise püstiku revisjoniluugi avamine, mis võib olla surve all. Torusse kallatavad kemikaalid ei sobi siia üldse: eri vahendite omavaheline segamine on ohtlik ning ostueelses olukorras varjavad need probleemi selle asemel, et seda näidata.
Kutsuge spetsialist, kui:
- müüja mainib korduvaid ummistusi või te märkate ise aeglast äravoolu;
- trassi kulgemine ei ole teada ja joonised puuduvad;
- tegemist on vanema majaga või hoovis kasvavad suured puud;
- maja on ümber ehitatud ja märjad ruumid on ümber tõstetud;
- kinnistul on kogumiskaev, septik või pumpla, mille seisukord on teadmata;
- hoovis on püsivalt märg pinnas või kaevude ümbruses on hais.
Ühiskanalisatsiooni toimimist ja kinnistuomaniku kohustusi selgitab Tallinna Vesi.
Kui olete majaostu ees ja soovite enne allkirja teada, mis seisus on kinnistu torustik, aitab videouuring selle selgeks teha. Kanalisatsiooniabi teeb ostueelseid läbivaatusi Tallinnas ja Harjumaal ning meie hädaabiteenus töötab ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel. Helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee – lepime kokku sobiva aja ja räägime läbi, mida sellel kinnistul vaadata tuleb.
