Kanalisatsiooni hais vannitoas on levinud mure, millel on enamasti lihtne seletus. Tavaliselt on põhjus kuivanud või määrdunud vesilukk, seejärel tulevad püstiku tuulutuse probleemid ning alles siis torustiku vead: lekkiv ühendus, pragunenud toru või setetega kaetud torulõik. Hea uudis on see, et esimesi põhjuseid saab kodus ise kontrollida, ilma tööriistade ja keemiata. Allpool käime põhjused läbi lihtsamast keerulisemani ning selgitame, millal on aeg tellida kanalisatsiooni puhastamine või videouuring ja millal on hais avarii tunnus.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Kuivanud vesilukk ja põrandatrapp: lihtne kodune kontroll
Iga äravoolu ja kanalisatsioonitoru vahel on vesilukk: sifooni või trapi osa, kus seisab pidevalt veekiht. Just see veekiht hoiab kanalisatsioonigaasid torus. Kui vesi aurustub või imetakse torust välja, pääseb hais vabalt tuppa. Vesilukk kuivab tavaliselt äravoolus, mida kasutatakse harva: teise vannitoa põrandatrapis, külalistetoa duši all või pesumasina ühenduses, mis on puhkuse ajal kasutamata seisnud. Sooja põrandaküttega vannitoas kuivab trapp märgatavalt kiiremini kui jahedas ruumis.
Kodune kontroll ei nõua tööriistu:
- Valage igasse harva kasutatavasse äravoolu paar liitrit vett, ka põrandatrappi. Kui hais mõne tunni jooksul kaob, oli süüdi tühi vesilukk.
- Võtke põrandatrapi rest ja sõel välja ning puhastage need koos trapi sisuga juustest, seebijääkidest ja biokilest. Sageli ei haise mitte kanalisatsioon, vaid trapi enda sisu.
- Kontrollige, kas pesumasina või kuivati äravooluvoolik on ühendatud sifooni või vesilukuga ühendusse, mitte lükatud otse torusse. Lahtiselt torusse pistetud voolik laseb haisu tuppa sõltumata sellest, kui puhas vannituba on.
- Vaadake valamu sifoon üle: kui liitmikud on lõdvad või plastmutter on mõranenud, jääb vesilukk osaliselt tühjaks ja hais tuleb valamukapist.
Kui hais kaob pärast vee valamist, kuid tuleb mõne aja pärast tagasi, aitab lihtne harjumus: valada harva kasutatavasse äravoolu regulaarselt vett. Ärge valage haisu vaigistamiseks trappi torupuhastuskeemiat – see ei kõrvalda põhjust, ja mitme toote koos kasutamine on ohtlik.
Püstiku ventilatsioon ja hais kõrgematel korrustel
Kortermaja kanalisatsioonipüstik ei lõpe ülemise korteri juures, vaid jätkub tuulutustoruna läbi katuse. Tuulutus tasakaalustab torus rõhku: kui ülemiselt korruselt loputatakse WC-d või tühjendatakse vann, liigub veesammas püstikus alla ja tõmbab õhku kaasa. Kui õhk pääseb katuse kaudu vabalt juurde, jäävad vesilukud paigale. Kui aga tuulutustoru on lume, jää, lehtede või linnupesa tõttu umbes või on see katuseremondi käigus lühemaks lõigatud, tekib püstikus alarõhk, mis imeb vesilukud osaliselt tühjaks. Ülemistel korrustel imetakse vesi trapist ära, alumistel korrustel surub ülerõhk gaasid läbi trapi mullidena tuppa. Tulemus on tuttav: naaber laseb vett, trapist kostab lurin ja kohe pärast seda on vannitoas hais.
Mõnes majas on katusele viiv tuulutustoru asendatud vaakumventiiliga ehk õhuklapiga, mis laseb õhku püstikusse, kuid mitte välja. Kui klapi membraan on vananenud või määrdunud, jääb see kas kinni – ja vesilukud imetakse tühjaks – või lahti, ja siis pääseb hais otse ruumi, kus klapp asub, tihti ülemise korruse vannitoa kapis või pööningul.
Elanik saab siin teha ühe olulise asja: panna tähele, millal hais tekib. Kui see ilmub koos naabrite veekasutusega või trapist kostva lurinaga, ei ole viga teie korteris, vaid püstikus, ja sellest tuleb teatada ühistule või haldurile. Tuulutustoru kontroll katusel ja vaakumventiili vahetus on maja ühise torustiku töö, mida ei tasu ise ette võtta: katusel liikumine on ohtlik ja püstiku avamine ilma kogemuseta võib lõppeda reovee väljavooluga.
Trossimasinaga puhastatakse põrandatrapi ummistust.
Lekkiv ühendus või katkine toru seina või põranda sees
Kui vesilukud on täis ja puhtad, tuulutus töötab ja hais siiski püsib, tuleb otsida kohta, kust gaas või reovesi torustikust välja pääseb. Tüüpilised kohad on:
- WC-poti ja kanalisatsioonitoru vaheline ühendusmansett, mis on ajaga kõvaks muutunud või poti nihutamisel paigast liikunud – hais tuleb poti tagant ja poti ümber võib põrandal olla niiske serv;
- remondi käigus eemaldatud valamu või bidee toruots, mis on jäetud seina sisse lahtiselt või suletud ajutise korgiga – hais tuleb kapi tagant või seinast, ilma et kusagil oleks vett näha;
- vana malmtoru korrodeerunud liitekoht või pragu põranda sees – hais tuleb põranda tasapinnalt, plaadivuugid tumenevad ja alumise korruse naabri lakke võib tekkida plekk;
- põrandatrapi ja hüdroisolatsiooni ühendus, kust vesi pääseb trapi kõrvalt betooni ja jääb sinna seisma.
Kodune kontroll piirdub siin vaatlusega: kust hais tuleb, kas kusagil on niiskust, kas hais on tugevam pärast pikemat veekasutust või hoopis hommikul, kui vett pole öösel kasutatud. Seina või põranda avamine proovimise korras ei ole mõistlik – kaamera näitab enne lahtivõtmist, kus viga tegelikult on, ja hoiab ära asjatu lammutamise. Siin lõpeb kodune kontroll ja algab spetsialisti töö.
Millal on vaja kanalisatsiooni puhastamist või videouuringut
Hais võib tulla ka torust, mis ei leki ega ole katki, vaid on seest paksult kaetud. Vannitoa äravoolud koguvad aastatega seebi, rasva, juuste ja hambapasta kihi, mis ei liigu edasi, vaid käärib. Sellisel juhul kaasneb haisuga tavaliselt aeglane äravool: vesi seisab duši all, valamu tühjeneb viivitusega ja trapp vulksub. Vesilukk on olemas, kuid see on täis mädanevat setet, ja hais tuleb trapist enne, kui vesi on jõudnud aurustuda. Trapi puhastamisest jääb siin väheks, sest kiht katab toru edasi kuni püstikuni või keldri lamava torustikuni.
Sellisel juhul aitab survepesu ehk kanalisatsiooni puhastamine kõrgsurveveega: torustiku siseseinad pestakse puhtaks kogu lõigu ulatuses, mitte ainult trapi lähedalt, ja koos setetega kaob ka haisuallikas. Kortermajas on mõistlik lasta üle vaadata ka keldri lamav torustik, sest seal aeglustub vool ja setted kogunevad esimesena.
Videouuringut on vaja siis, kui hais viitab torustiku veale, mitte mustusele. Kui ühendus lekib, toru on pragunenud, vajunud või vale kaldega, näitab kaamera, kus ja mis on viga, ning remondi saab teha ühes kohas, mitte kogu põrandat avades. Kui hais tuleb pärast survepesu mõne aja pärast tagasi, on see samuti märk, et setete taga on ehituslik põhjus, mida tasub videouuringuga vaadata.
Kanalisatsiooni puhastusauto tänaval töös.
Millal on kanalisatsiooni hais vannitoas avarii tunnus
Hais üksi ei ole avarii. Avariiks muutub olukord siis, kui haisuga kaasneb vesi vales kohas või märgid, et ummistus on maja ühises torustikus:
- reovesi tõuseb põrandatrapist või vanni äravoolust üles ja WC-poti veetase tõuseb loputamisel;
- hais ilmus järsku ja tugevalt ning samal ajal vulksuvad mitu äravoolu korraga;
- keldris või trepikojas on tugev hais, põrandal seisab vesi või õues asuv kontrollkaev ajab üle;
- hais on ilmunud korraga mitmes korteris sama püstiku ääres.
Sellisel juhul ei tasu oodata, kuni hais ise kaob: peatage vee kasutamine, teavitage ühistut või haldurit ja kutsuge abi. Tallinnas ja Harjumaal saab kanalisatsiooni avarii korral abi kutsuda ööpäev läbi. Kontrollkaevu avamine ja keldri püstiku revisiooniluugi lahtikeeramine ei ole elaniku töö: kaevus võib olla ohtlik gaas ja täis püstikust võib reovesi välja paiskuda.
Millal kutsuda spetsialist
Kokkuvõtteks: kodune kontroll piirdub vesilukkude täitmise, trapi ja sifooni puhastamise, pesumasina vooliku ühenduse ülevaatamise ja haisu tekkimise aja jälgimisega. Kõik, mis nõuab torustiku avamist, katusele minekut või ühise püstiku ja kaevude juurde pääsemist, on spetsialisti töö. Kutsuge spetsialist, kui:
- vesilukud on täidetud ja puhastatud, kuid hais püsib või tuleb tagasi;
- haisuga kaasneb aeglane äravool või vulin;
- hais tuleb kindlast kohast seinas, põrandas või WC-poti tagant;
- hais on seotud naabrite veekasutusega ja püstiku tuulutus vajab kontrolli;
- hais ilmus koos veega – see on avarii, mitte hoolduse küsimus.
Ühiskanalisatsiooni toimimist ja kinnistuomaniku kohustusi selgitab Tallinna Vesi.
Kui koduse kontrolliga hais ei kao, tellige kanalisatsiooni puhastamine Tallinnas ja Harjumaal: helistage +372 5550 4900 või kirjutage aadressile info@kanalisatsiooniabi.ee. Kirjeldage lühidalt, kus hais tekib ja mida olete juba kontrollinud – nii saab spetsialist kaasa võtta õige tehnika ja otsustada, kas alustada survepesust või videouuringust.
