Kui köögivalamu vesi hakkab tavalisest aeglasemalt ära minema ja äravoolust tuleb aeg-ajalt rääsunud rasva lõhna, on põhjuseks sageli rasv kanalisatsioonitorus. Rasv ei liigu torustikus edasi nii, nagu ta valamusse valgub. Soojalt on ta vedel ja käitub peaaegu nagu vesi, kuid juba mõne meetri kaugusel jahtub ja jääb toru siseseinale kinni. Nii kasvab ummistus aastaid. Selles artiklis vaatame, mis toru sees päriselt toimub, miks kuum vesi ja poekeemia kõvaks muutunud kihti ära ei võta ning mida tähendab sellisel juhul ummistuste likvideerimine.
Trossimasinaga puhastatakse põrandatrapi ummistust.
Kuidas rasv kanalisatsioonitorus kihiks kasvab
Nõudepesuvesi on valamusse jõudes soe ja rasv on selles peente tilkadena laiali. Toru ise on jahedam: see kulgeb külmas põrandas, seinas või maa sees. Kõige kiiremini jahtub vesi just seal, kus ta puudutab toru seina — ja täpselt samas kohas on voolu kiirus kõige väiksem, sest seina ääres pidurdab vedelikku hõõrdumine. Need kaks asja koos annavad rasvale täpselt selle, mida ta kinnijäämiseks vajab: jaheda pinna ja aega. Loomne rasv hangub tublisti kõrgemal temperatuuril, kui toruvees valitseb, seega piisab lühikesest teekonnast.
Seep ja pesuaine muudavad kihi kõvaks
Puhas rasv jääks omaette pigem pehmeks kirmeks. Kõva kihi teeb temast pesuaine. Nõudepesuvahend seob rasva emulsiooniks, kuid emulsioon püsib ainult seni, kuni vesi on soe ja pesuainet on piisavalt. Mõni meeter edasi on vesi jahtunud ja lahjenenud, emulsioon laguneb ning rasvatilgad kleepuvad esimesele pinnale, mis ette jääb. Seebi rasvhapped seovad end lisaks vees leiduvate kaltsiumi- ja magneesiumiühenditega ning moodustavad nn lubjaseebi — vees mittelahustuva vahataolise aine. Just see teeb vanast rasvakihist tiheda ja veekindla katte, mida pelgalt loputades enam maha ei saa.
Kiht püüab kinni kõik, mis mööda läheb
Uue toru sile sein laseb suurema osa prahist edasi. Kleepuv rasvakiht seda ei tee: iga osake, mis vastu seina puutub, jääb pidama. Kihti kogunevad kohvipaks, teelehed, toidukiud, riisi- ja pastavee tärklis ning ühistorustikus ka vannitoast tulevad juuksed. Iga lisandus muudab pinna krobelisemaks ja krobeline pind püüab järgmisi osakesi veel paremini. Lõpptulemus ei ole enam rasv, vaid tihe segu, mis meenutab kõva vaha.
Miks toru vaba ristlõige aastatega ahtaks jääb
Kiht ei kasva torus ühtlaselt. Kõige kiiremini koguneb rasv sinna, kus vool aeglustub:
- peaaegu horisontaalsel lamaval torustikul, eriti pika sirge lõigu lõpus;
- põlvedes ja pööretes, kus vesi vastu välisseina paiskub;
- nihkes või halvasti kokku surutud muhvliidetel, kus toru sisepinnale jääb serv;
- üleminekutel kitsamalt torult laiemale, kus vool laiali valgub ja aeglustub;
- vajunud lõikudes, kuhu jääb pärast iga kasutuskorda vett seisma.
Protsess kiirendab iseennast. Mida krobelisem on pind, seda rohkem prahti sinna kinni jääb, ja mida rohkem prahti kinni jääb, seda krobelisemaks pind muutub. Samal ajal väheneb vaba ristlõige: vesi liigub loiumalt ega uhu toru enam ise puhtaks.
Miks sümptom ilmneb alles aastate pärast
Kodune torustik on tavakasutuse jaoks varuga tehtud. Kui kihti on juba paksult, aga vaba ava on ikka veel suurem kui igapäevane veehulk, ei märka keegi midagi. Muutus tuleb peidus: vesi keerleb valamus veidi kauem, hommikul läheb korralikult ära ja õhtul aeglasemalt. Ühel õhtul, kui korraga tuleb pastavesi, nõudepesumasina tühjendus ja pesu, ei mahu vesi enam läbi. Tundub, et ummistus tekkis äkki, kuid tegelikult valmis see aastaid.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Miks kuum vesi ja poekeemia kõva rasvakihti ei eemalda
Kuum vesi sulatab, kuid ei vii ära
Keeva vee valamine tundub loogiline: rasv ju sulab. Probleem on selles, kuhu sulanud rasv edasi läheb. Kuum vesi jahtub torus kiiresti ja seguneb külma veega, mistõttu ülessulanud rasv tahkub uuesti mõni meeter kaugemal — sageli lamaval torustikul või püstiku ees, kus ligipääs on veelgi halvem. Probleem ei kao, vaid liigub raskemini ligipääsetavasse kohta. Vana lubjaseepi sisaldav kiht ei sula pealegi nõnda nagu või pannil: tal ei ole selget sulamispunkti. Korduv keeva veega loputamine ei ole hea ka plasttorudele ja liidetele.
Torupuhastusvahend liigub mööda vaba kanalit
Keemia toimib kokkupuutel: ta peab kihti puudutama ja seal püsima. Torus, mis veel kuidagi läbi laseb, jookseb vedelik mööda toru põhja ja puudutab vaid kitsast riba — meetrite pikkune kiht seina ülemisel poolel jääb puutumata. Täiesti kinnises torus seisab vahend korgi peal ja mõjutab üksnes selle pealmist pinda, mitte seinal olevat katet. Isegi seal, kuhu vahend ulatub, on reaktsioon pindmine: õhuke pehmenenud kord uhutakse minema ja ülejäänu jääb paigale. Ärge kunagi segage erinevaid torupuhastusvahendeid omavahel — hape, leelis ja kloori sisaldavad tooted annavad koos sööbivat auru ja see on ohtlik. Kui olete keemiat kasutanud ja vesi seisab torus, öelge seda meistrile enne töö algust — vesiluku lahtivõtmine on siis hoopis teine olukord.
Kuidas rasvakiht torust päriselt välja saab
Tross avab tee
Mehaaniline tross puurib korki augu ja vesi hakkab uuesti jooksma. Sageli on see õige esimene samm, sest majapidamine saab kohe toimima. Trossi otsak liigub aga mööda toru keskosa ja teeb korgist läbi kanali — seinal olev kiht jääb enamjaolt puutumata, toru läbimõõt on endiselt vähendatud ja ahtaks jäänud toru kasvab uuesti kinni. Just seetõttu kordub „avatud“ ummistus mõne nädala või kuu pärast samas kohas.
Survepesu puhastab kogu ümbermõõdu
Survepesul juhitakse torusse voolik, mille otsas on düüs. Suur osa düüsi joavooludest on suunatud tahapoole: need lükkavad voolikut vastuvoolu edasi ja pesevad samal ajal seina kogu ümbermõõdu ulatuses. Vesi ei sulata kihti, vaid lõikab ja koorib selle mehaaniliselt maha ning lahtitulnud materjal uhutakse kaevu poole, mitte ei jää torusse edasi kogunema. Korralikult pestud torul on sisemõõt taastatud ja järgmine kiht hakkab kasvama uuesti siledalt seinalt — see võtab aastaid, mitte nädalaid. Meister valib surve ja düüsi toru materjali ja seisukorra järgi, mis vanade malm- või kahjustatud torude puhul on eriti oluline.
Kui ummistus kordub, tasub torusse sisse vaadata
Kui sama koht ummistub ikka ja jälle, ei pruugi süüdlane olla ainult rasv. Videouuring näitab, kas tegemist on kihiga või on torul viga: vajunud lõik, nihkunud liide, sissekasvanud juured või pragu. Kui torus seisab vajumise tõttu vesi, koguneb rasv sinna iga puhastamise järel uuesti ning lahendus on remont, mitte järjekordne puhastus. Just seepärast tasub korduva ummistuse korral siduda ummistuse likvideerimine torustiku ülevaatusega.
Kaameraga uuritakse torustikku läbi põrandaluugi.
Köögiharjumused, mis rasva kogunemist vähendavad
Kihi kasvu aeglustab ainult üks asi: torusse jõuab vähem rasva.
- Pühkige pann ja rasvased nõud enne pesemist paberrätiga üle ja visake rätik olmeprügi hulka.
- Valage praadimisrasv ja liigne õli jahtunult purki või piimapakki ning pange segaolmejäätmete sekka, mitte valamusse.
- Kraapige taldrikutelt kastme- ja supirasv prügikasti, enne kui nõud vette lähevad.
- Hoidke valamu äravoolul sõela ja tühjendage seda iga kord — kohvipaks ja toidukiud jäävad rasvakihti kinni.
- Ärge kallake valamusse suures koguses riisi- ja pastavett, sest tärklis kleepub olemasolevale kihile.
- Peske valamu vesilukku aeg-ajalt ise: ämber alla, plastmutrid lahti, sisu välja.
- Korterelamus tasub rasvast rääkida ka ühistus — püstikusse jõuab kogu maja köögivesi ja kiht kasvab ühiselt.
Millal kutsuda spetsialist
Kodus saab ohutult teha seda, mis jääb kättesaadava ja rõhuvaba osa piiresse: puhastada valamusõela, võtta lahti ja pesta vesilukk, kasutada kummikolbi ning tühjendada põrandatrapi sõela. Kaugemale minev töö vajab varustust, mida kodus ei ole.
Helistage meistrile, kui:
- vesi läheb aeglaselt ära mitmes kohas korraga — siis ei ole viga ühes vesilukus, vaid ühises torus;
- ummistus kordub nädalate või kuude kaupa, kuigi vesilukk on puhas — see viitab kihile toru seinal;
- vesi tõuseb põrandatrapist või madalamast seadmest üles;
- lõhn püsib ka pärast vesiluku pesemist;
- maja on vana või lamav torustik pikk ja väikese kaldega;
- olete keemiat kasutanud ja vesi seisab endiselt torus — sel juhul ärge lisage midagi juurde.
Kahte asja ärge tehke ise, ka siis mitte, kui tundub, et lahendus on käeulatuses. Ärge avage korterelamu ühise püstiku revisjoniluuki: ummistuse taga võib olla surve all vesi, mis luugi avamisel korterisse purskab. Ärge ronige kanalisatsioonikaevu ega mahutisse, sest sinna koguneb hapnikuvaeseid ja mürgiseid gaase. Mõlemad olukorrad on eluohtlikud ja mõlemaga tegeleb meister oma varustusega.
Millised jäätmed kanalisatsiooni ei kuulu, on selgitanud ka Tallinna Vesi.
Kui köögi või kogu korteri äravool on aeglaseks jäänud ja kahtlustate rasvakihti, ärge oodake, kuni toru päriselt kinni kasvab. Kanalisatsiooniabi tegeleb Tallinnas ja Harjumaal sellega, et ummistuste likvideerimine lõpeks puhta toruga: trossitöö, survepesu ja vajaduse korral videouuring. Hädaolukorras töötame ööpäeva ringi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel. Helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee ja kirjeldage, kus ja kui kiiresti vesi ära läheb — see aitab õige varustuse kohe kaasa võtta.
