Sügis on sademeveesüsteemi jaoks aasta kõige ausam katse. Suvel võib torustik olla pooleldi liiva täis ja te ei märka sellest midagi, sest lühike hoovihm mahub kitsassegi torusse ära. Sügisel tuleb vett korraga rohkem ja pikemalt, samal ajal kui puud viskavad lehed alla — ja alles siis on näha, kus vesi tegelikult kinni jääb. Just seepärast on sademeveesüsteemi sügishooldus ennekõike ajastuse küsimus: seesama ülevaatus annab septembris ja novembris täiesti erineva tulemuse.
Imivoolik lastakse avatud kaevu.
Enne suuri sadusid on õu kuiv, kaevuluugid ligipääsetavad ja teil on aega tööd rahulikult planeerida. Vihmavalingu ajal teete sedasama juba vees seistes ja tegelete tagajärgedega. Allpool on tavaline ringkäik kinnistul — katuselt rennide ja vihmaveetorude kaudu restkaevude, luukide ja lõpuks väljalaskekohani — koos sellega, mida saate ise ohutult ära teha ja mille jaoks on vaja sademevee torustiku puhastamise tehnikat.
Miks just sügis, mitte suvi ega kevad
Sügisel langeb kokku kolm asja, mis muidu jagunevad üle aasta laiali.
- Lehed tulevad alla korraga. Lehemass saabub paari nädalaga ja katab resti sõna otseses mõttes ühe ööga. Märg lehekiht käitub nagu vilt: see ei lase vett läbi ka siis, kui toru ise on täiesti puhas.
- Sadu on ühtlasem ja pikem. Suvine äikesevihm on lühike ja süsteem jõuab sadude vahel tühjaks joosta. Sügisene vihm kestab tunde või päevi ning torustik peab vett vastu võtma pidevalt. Kitsaskoht, mis suvel jäi märkamata, tuleb siis kohe välja.
- Külm tuleb kohe järele. Ummistunud toru ja setet täis kaev ei jää sügisel tühjaks, vaid jäävad vett täis seisma. Esimeste öökülmadega hakkab see vesi jäätuma, jää võtab rohkem ruumi kui vesi ning surub liidetele, kaevurõngastele ja plasttorule. Kinni külmunud süsteemi on hiljem tunduvalt keerulisem avada kui sügisel hooldada puhast torustikku.
Kevadel tegelete te juba juhtunuga: talvest jäänud liiva ja killustikuga. Sügisene ring on ainus, mis jõuab probleemist ette.
Kanalisatsiooni puhastusauto tänaval töös.
Sademeveesüsteemi sügishooldus algab ühest ringkäigust õuel
Tehke ring kaks korda. Esimene kord kuiva ilmaga, kui näete kaevupõhja, luuke ja resti — siis saate hinnata, mis seisus süsteem on. Teine kord kohe pärast korralikku vihma, kui vesi liigub — siis näete, kuhu see tegelikult kogub. Kumbki üksi ei anna tervikpilti: kuiv õu varjab valesti kaldu maapinna, märg õu varjab kaevupõhja.
Vihmaveerennid ja vihmaveetorud
Alustage ülalt, sest kõik, mis rennist alla tuleb, jõuab varem või hiljem torusse. Vaadake maapinnalt: kas rennis paistab lehekiht, samblatuustid või koguni kasvav rohulible (kindel märk, et sinna on kogunenud mulda); kas renn on kuskilt lõdvaks vajunud ja hoiab endas vett; kas vihmaveetoru alumine ots istub korralikult restkaevus või maasse minevas torusuudmes. Väga tavaline ja lihtsalt parandatav viga on see, et toru ots on paigast nihkunud ja valab vee otse vundamendi kõrvale.
Kui rennid on kõrgel või katus järsk, ei ole see üksinda redeliga tehtav töö — katuseserv on kodutööde juures üks tavalisemaid õnnetuskohti. Rennide ja vihmaveetorude puhastamisele oleme eraldi vastanud teenuselehe korduma kippuvate küsimuste all.
Restkaevud ja äravooluribad
Restkaev on süsteemi kõige nähtavam osa ja ka koht, kus asi kõige varem kinni läheb. Vaadake kõigepealt pealt: kas rest on lehtedest vaba ja kas sillutis on resti ümbert alla vajunud nii, et vesi jookseb restist mööda, mitte sisse. Seejärel tõstke rest maapinnal seistes üles — paljudel on selleks väike konks — ja vaadake, mis all on. Kõige olulisem tähelepanek on veetase: kui kaevus seisab vesi kõrgel ka tükk aega pärast vihma lõppu, ei ole probleem lehtedes resti peal, vaid edasi torustikus. Sama kehtib garaaži- või keldrisissepääsu äravooluriba kohta.
Kaevuluugid ja sademeveekaevud
Käige läbi kõik luugid, mis kinnistul on. Esimene küsimus ei ole see, mis kaevus on, vaid kas te luugi üles leiate: muru ja killustik matavad luugi mõne aastaga nii ära, et talvel ei oska keegi enam otsida. Teiseks vaadake, kas luuk istub tasapinnaliselt ja kas see üldse avaneb. Kolmandaks pange tähele, kas luugi servade vahelt tuleb pärast vihma vett välja — see tähendab, et kaev on täitunud.
Kaevu ei tohi laskuda ega sinna sisse kummarduda. Ka madala sademeveekaevu seinad on libedad, põhi on ebakindel ja kaevus võib olla hapnikuvaene või mürgine keskkond. Kaevu sisu hindamine ja tühjendamine on tehnikaga tehtav töö, mitte ringkäigu osa.
Kuhu vesi pärast vihma koguneb
See on ringkäigu kõige sisukam osa ja nõuab ainult kümmet minutit märja ilmaga. Jälgige, kui kaua loigud püsivad. Loik, mis kaob poole tunniga, on tavaline; loik, mis seisab samas kohas järgmise päevani, ütleb, et vesi ei leia sealt teed ära. Pöörake eraldi tähelepanu vundamendi äärele, terrassi ja garaažitee madalamale otsale ning kohtadele, kus vesi voolab restkaevu servast mööda. Pildistage need kohad telefoniga — kevadel ei mäleta keegi, kus loik täpselt oli.
Väljalaskekoht
Kõige sagedamini ununev lüli. Sademeveesüsteem lõpeb kuskil: kraavis, ühises sademeveekanalisatsioonis või kinnistul asuvas imbkaevus või imbväljakul. Kraavi puhul vaadake, kas torusuue on vaba või on see võsa, muru ja settinud pinnase alla kadunud ning kas kraav ise ei ole täis kasvanud. Imbkaevu puhul on märk see, et vesi hakkab pärast sadu tagasi tõusma ja alaneb aeglaselt. Kui väljalask ei tööta, ei aita ka kõige puhtam torustik enne seda: vesi peab kuhugi minema.
Survepesu- ja imiauto talvisel objektil.
Mida saate ise ohutult ära teha
- Riisuge lehed restkaevude ja luukide ümbert ära ja viige minema, mitte ei lükka neid resti serva ootama, kust järgmine vihm nad sisse uhub.
- Tõstke kerge rest maapinnal seistes üles, võtke korvist lehed ja praht välja, loputage korv kõrval ämbris ja pange tagasi.
- Puhastage vihmaveetoru alumine ots ja veenduge, et see istub kindlalt oma kohal.
- Õue või sissesõiduteed pestes suunake liiv ja kruus restist eemale. Kõige tavalisem viis oma kaev täis ajada on pesta plats voolikuga puhtaks nii, et kogu liiv läheb resti kaudu alla.
- Märkige luukide ja restkaevude asukohad enne lume tulekut üles — kas plaanile või lihtsalt pildistades.
Kaks asja, mida mitte teha. Ärge lükake voolikut ega jäika varrast pimesi torusse: vales suunas liikudes surute ummistuse tihedamaks või lõhute liite. Ja ärge valage sademeveetorustikku torupuhastuskemikaale — ummistuse teevad seal lehed, liiv ja muda, mille vastu keemia ei tööta, ning kraavi või imbväljakule jõudev aine läheb otse loodusesse. Eri puhastusvahendite omavaheline segamine on ohtlik ja seda ei tohi teha kusagil.
Mida tellida ette, mitte tormi ajal
Osa nimekirjast ei ole ringkäigu, vaid planeerimise küsimus. Kuiva ilmaga on kaevule ligipääs vaba ja tehnika saab õue peale; kui vesi juba tõuseb, on tegemist avariiolukorraga.
- Torustiku survepesu. Liiv, muda ja lagunenud lehtedest tekkinud sete ei tule ära ei riisumise ega voolikuga — need pestakse torust survega välja ja kaevupõhi tühjendatakse. Just see osa nimekirjast eeldab tehnikat ja tasub ajaliselt ette planeerida.
- Videouuring, kui mure kordub. Kui sama koht ujutab üle igal sügisel ja puhastus aitab ainult üheks hooajaks, ei ole põhjus lehtedes. Vajunud toru, katkine liide või sissekasvanud juured tulevad välja alles kaameraga.
- Väljalasu ülevaatus enne külmi. Kõige halvem hetk avastada, et väljalask on kinni, on esimene öökülm pärast kolme sajust päeva.
- Ühistule ja haldajale: kokkulepe, kes mille eest vastutab. Kortermaja ja äripinna puhul tasub sügisene ring hooldusplaani kirja panna: kes riisub lehed, kes kontrollib parkla restkaevud ja kes tellib puhastuse. Suur osa sügisestest üleujutustest ei tule sellest, et keegi ei oska, vaid sellest, et keegi ei tea seda enda tööks olevat.
Millal kutsuda spetsialist
Piir on selge: teie osa on pealmine ja nähtav — lehed, rest, korv, toruots. Spetsialisti osa algab seal, kus asi läheb torustikku sisse või kaevu sügavusse. Kutsuge spetsialist siis, kui vesi seisab restkaevus ka tükk aega pärast vihma lõppu ega alane; kui vesi tuleb restist või luugi alt tagasi üles; kui kaev on setet täis kuni toruni; kui luuk on vajunud või ei avane; kui keldris on pärast iga tugevamat vihma niiskust või vett; kui sama koht ujutab üle igal sügisel hoolimata puhastamisest. Sama kehtib iga olukorra kohta, kus järgmine samm eeldaks kaevu laskumist või torustiku jõuga avamist. Kanalisatsiooniabi töötab Tallinnas ja Harjumaal ning avariiabi on olemas ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel.
Sademevee ärajuhtimise põhimõtteid selgitab Tallinna Vesi.
Kui soovite sügisese ülevaatuse ära teha enne, kui suured sajud algavad, kirjeldage lühidalt, mis kinnistul on — mitu restkaevu ja luuki, kuhu vesi koguneb ja kas mure on korduv. Nii saab kohapeale tulla õige varustusega. Vaadake lähemalt teenust sademevee torustiku puhastamine, helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee.
