Kui vesi hakkab aeglaselt ära minema või ummistus tuleb ikka ja jälle samasse kohta tagasi, jõuab jutt varem või hiljem küsimuseni, kas teha survepesu või trossiga puhastamine. Mõlemat pakutakse ummistuse lahendusena ja mõlemad ka töötavad – aga torus teevad nad füüsiliselt kaht erinevat asja. Üks teeb takistusse avause, teine puhastab toru seina. Kumb teie olukorda sobib, sõltub sellest, mis ummistuse põhjustas, kus see asub ja mida torustik üldse talub. Allpool selgitame ausalt, mida kumbki meetod suudab, mida ta ei suuda ja mille järgi spetsialist objektil valiku teeb. Töövõtte enda kohta leiate rohkem infot lehelt torustike ja kaevude survepesu.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Mida tross torus tegelikult teeb
Trossiga puhastamine tähendab, et torusse lükatakse painduv terastross, mille otsas on vahetatav otsak – kruvikujuline pea, nuga, hark või kettotsak. Mootor paneb trossi pöörlema ja otsak puurib, lõikab või tõmbab takistuse lahti. Tross liigub kaevust, revisjoniavast või siseruumi ühenduskohast edasi täpselt nii kaugele, kui masina pikkus ja toru kuju lubavad.
Kõige olulisem on aru saada, mis on selle töö tulemus. Tross teeb ummistunud kohta ava. Kui vesi hakkab uuesti liikuma, on ülesanne täidetud – kuid toru sein ise jääb enamasti selliseks, nagu ta oli. Rasv, seep, pesuainejääk ja sete, mis on aastatega seinale kihistunud, jäävad suures osas alles.
Tross on omal kohal siis, kui:
- takistus on kõva ja ühes punktis kinni – kaltsud, hügieenitarbed, ehitusprügi või torusse sattunud ese;
- tegemist on lühikese siselõiguga: köögi- või vannitoa väljavool, püstiku ühendus, põrandatrapi järgne toru;
- ligipääs on kitsas ja voolikuga oleks keeruline sisse saada;
- vesi tuleb kiiresti liikuma saada, sest korter või maja on kasutuses.
Piirid on sama selged. Sitke rasvakiht ei tule trossiga korralikult maha – otsak võib rasvast lihtsalt läbi keerata ja jätta seina ümber avause puutumata. Pehme muda ja liiv lükkuvad sageli edasi, mitte välja. Ja kui ummistus kordub mõne kuu pärast, ei ole see tavaliselt uus probleem, vaid vana probleem, mida kunagi ära ei koristatud.
Mida teeb survepesu
Survepesu puhul viiakse torusse voolik, mille otsas olev düüs suunab veejoad peamiselt tahapoole. Tagasisuunatud joad tõmbavad voolikut ise torus edasi ja pesevad samal ajal seina. Lahti tulnud materjal liigub veega tagasi sinnapoole, kust töö algas – kaevu või avasse, kust selle saab süsteemist välja võtta. Düüse ja töörežiime on mitut sorti; sellest, mis konkreetsel objektil valikut mõjutab, on juttu teenuse lehel.
Põhimõtteline erinevus trossiga võrreldes on lihtne: survepesu puhastab toru kogu ümbermõõdu ulatuses, mitte ainult keskelt. Kui toru ise on terve, taastub selle sisemine läbimõõt lähedale sellele, mis see uuena oli.
Survepesu on tugev seal, kus:
- ummistuse põhjus on kihistunud rasv, seep, biokile või pesuainejääk;
- lamavas torustikus või kaevus on liiv, muda ja sete;
- lõik on pikk – näiteks maja väljalase ühiskanalisatsioonini või krundisisene trass;
- puhastada on vaja kaeve, sadeveesüsteemi või rasvapüüdurit;
- ummistus on korduv ja soov on põhjus ära koristada, mitte ainult vesi liikuma saada.
Ka survepesul on selged piirid. See ei paranda torustiku ehituslikke vigu: vajunud lõik, murdunud toru, nihkes muhv või vale kalle jäävad alles ka siis, kui toru on seest puhas. Puhastus annab leevendust, kuid põhjus on mujal. Kõva ese, mis on torusse kiilunud, ei pruugi samuti veejoaga liikuma hakata. Juurte sissekasv on omaette teema, millele leiate vastuse teenuse lehe korduma kippuvate küsimuste alt. Ja iga töö eeldab ligipääsupunkti – kaevu, revisjoni või väljalaset, kust voolik torusse pääseb.
Survepesu või trossiga puhastamine: mis otsuse tegelikult ära määrab
Objektil ei küsita, kumb meetod on üldiselt tugevam – sellel küsimusel ei ole head vastust. Küsitakse, mis on ummistuse põhjus ja mida torustik talub. Praktikas kaalutakse läbi umbes need asjad:
- Põhjus. Kas takistus on kõva ja lokaalne või on tegu pehme kihiga, mis on tekkinud pika aja jooksul?
- Asukoht. Kas probleem on korteri sees, püstikus või maa all lamavas torustikus? Väljaspool hoonet on lõigud pikemad ja setet rohkem.
- Kordumine. Esimene ummistus võib olla juhus. Kolmas samas kohas tähendab, et põhjust ei ole eemaldatud.
- Toru materjal, vanus ja seisukord. Sellest sõltub, kui palju mehaanilist koormust torule üldse anda tohib.
- Ligipääs. Kust saab torustikku siseneda ja kuhu lahti tulnud materjal välja tuleb?
Kanalisatsiooni puhastusauto tänaval töös.
Kuidas toru materjal, vanus ja seisukord valikut mõjutavad
Vana malmtorustik
Vanemate kortermajade püstikud ja väljalasked on sageli malmist. Aastakümnetega katab sisepinna roostekiht ja kinnistunud sete, mis muudab seina krobeliseks – ja krobedale pinnale jääb uus rasv kinni tunduvalt kiiremini kui siledale. Just seetõttu kipub ummistus vanas malmtorustikus korduma isegi siis, kui vesi pärast tööd korralikult ära läheb.
Korduv trossitöö on siin koht, kus tasub olla ettevaatlik. Pöörlev otsak kraabib ja koormab seina, mis võib olla juba õhenenud või kohati pragunenud, ning muhviühendus võib olla nõrk. Habras vana malm ei ole agressiivse mehaanilise töö jaoks tänuväärne materjal, eriti kui sama lõiku on juba mitu korda trossitud. Sellisel juhul on mõistlik enne otsustamist teada, mis torus tegelikult toimub, mitte lihtsalt uuesti läbi puurida. Kas ja millistel tingimustel survepesu torustikku mõjutab, on omaette küsimus, millele vastame teenuse lehel.
Plasttorud
PVC- ja PP-torude sisepind on sile ning materjal talub mõlemat meetodit hästi. Kui plasttorustik ummistub ikka ja jälle, ei ole põhjus tavaliselt materjalis, vaid milleski muus: liiga väike kalle, vajunud lõik, halvasti tehtud ühendus või vale kasutus. Puhastus aitab, aga kui sama koht kordub, on mõtet põhjus üles otsida, mitte puhastust korrata.
Keraamilised torud ja vanad ühendused
Vanematel kruntidel on hoone väljalase kohati keraamiline. Materjal ise on vastupidav, kuid ühenduskohad on nõrk lüli: muhvid võivad olla nihkes ja tihendid ammu kadunud. Jäme mehaaniline otsak võib sellises torus kinni jääda või ühendust liigutada. Ettevaatlikum lähenemine on siin mõistlik.
Kui kalle on vale või toru on vajunud
Kumbki meetod ei paranda torustiku geomeetriat. Kui lõik on vajunud, koguneb vesi ja sete täpselt samasse kohta ka pärast korralikku puhastust. Puhastus ostab aega ja teeb olukorra talutavaks, kuid lõplik lahendus on siis remont.
Imivoolik lastakse avatud kaevu.
Millal kasutatakse mõlemat koos
Päris tihti ei ole valik üldse „kas–või“. Tüüpiline töökäik näeb välja nii:
- Kõigepealt tehakse trossiga läbipääs, et vesi hakkaks liikuma ja hoone saaks edasi toimida.
- Seejärel pestakse lõik survepesuga läbi, et seinale jäänud kiht kogu ümbermõõdu ulatuses maha võtta ja materjal süsteemist välja tuua.
- Vajaduse korral tehakse videouuring, mis näitab, kas toru sai puhtaks ja kas põhjus oli sete või ehituslik viga – vajunud lõik, pragu, nihkes ühendus.
Selline järjekord annab korraga kaks asja: kiire leevenduse ja põhjuse eemaldamise. Ka vastupidine olukord on tavaline – kui pesu käigus selgub, et takistuseks on kõva ese, tuleb see kõigepealt mehaaniliselt lahti võtta.
Mida saate ise enne helistamist tähele panna
Mõned tähelepanekud aitavad spetsialistil valikut kitsendada:
- Vaadake, kas aeglustub üks punkt või mitu. Üks kraanikauss viitab lokaalsele ummistusele, mitu punkti korraga pigem ühisele lõigule.
- Kraanikausi vesilukku ja põrandatrapi korvi tohite ise avada ja puhastada – suur osa köögi- ja vannitoaprobleemidest lõpeb sealsamas.
- Pange tähele gurisemist, haisu ja seda, kas vesi tõuseb korteri või maja madalaimas punktis.
- Meenutage, mida torustikuga varem on tehtud. Kui sama lõiku on korduvalt trossitud, on see oluline info.
- Ärge segage omavahel erinevaid torupuhastusvahendeid – see on ohtlik ja võib tekitada söövitavat auru.
- Ärge avage ühise püstiku revisjoniluuki, kui torustikus võib olla rõhu all vett, ega ronige kaevu ega kogumismahutisse. Need on ohtlikud tööd, mida ei tohi ise teha.
Millal kutsuda spetsialist
Piir on lihtne: vesilukk, trapi korv ja nähtaval olev ühendus on teie oma töö. Kõik, mis jääb seina, põranda või maapinna taha, vajab seadmeid ja kogemust – ning eelkõige otsust, kas antud torustikku üldse tohib mehaaniliselt koormata. Võtke ühendust, kui:
- vesi läheb aeglaselt ära mitmes punktis korraga või tõuseb põrandatrapist üles;
- sama koht ummistub kolmandat korda – siis ei ole küsimus enam korgis, vaid põhjuses;
- kaevus seisab vesi või reovesi tuleb maapinnale;
- maja on vana ja torustikku on juba korduvalt mehaaniliselt puhastatud;
- te ei tea, kuhu toru läheb ja kust sellele ligi pääseb.
Kanalisatsiooniabi töötab Tallinnas ja Harjumaal ning avariiabi on olemas ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel.
Ühiskanalisatsiooni toimimist ja kinnistuomaniku kohustusi selgitab Tallinna Vesi.
Kui te ei ole kindel, kas teie olukorda sobib survepesu või trossiga puhastamine, kirjeldage meile probleemi ja me ütleme, mis on mõistlik järgmine samm. Tutvuge teenusega torustike ja kaevude survepesu või võtke ühendust telefonil +372 5550 4900 või e-posti teel info@kanalisatsiooniabi.ee.