Kui vesi kaob kraanikausist või põrandatrapist loiult ja sama ummistus tuleb mõne aja pärast tagasi, ei pruugi tegemist olla tavalise ummistusega. Üks sagedasemaid varjatud põhjuseid on kanalisatsioonitoru vajumine – olukord, kus maa-aluse torustiku üks lõik on ajapikku alla vajunud ja moodustanud lohu, kuhu vesi ning sete pidama jäävad. Väljastpoolt näeb see välja täpselt nagu ummistus, kuid käitub teisiti ja vajab hoopis teistsugust lahendust. Vaatame, mille järgi neid kahte eristada, miks puhastamine vajunud lõiku korda ei tee ja mida näitab videouuring.
Kaameraga uuritakse torustikku läbi põrandaluugi.
Ummistus ja vajumine on kaks eri probleemi
Tavaline ummistus
Ummistus on torusse kogunenud takistus: rasv, juuksed, hügieenitarbed, liiv, lubjasete või sinna sattunud ese. Sellel on kindel algus ja kindel lõpp. Kui takistus on eemaldatud, taastub vool täies mahus – vesi kaob kiiresti ja ilma vulisemiseta ning süsteem töötab jälle nii, nagu ta enne töötas. Just see täielikkus ongi hea märk: sama koht ei tuleta end kuude kaupa meelde.
Vajunud torulõik
Vajumine ei ole takistus, vaid torustiku geomeetria viga. Isevoolne kanalisatsioon töötab ainult tänu kaldele: toru peab kulgema ühtlase väikese languga, et vesi liiguks piisava kiirusega ja viiks setted endaga kaasa. Kui üks lõik on alla vajunud, tekib sinna lohk, mis käitub nagu vann keset toru. Vesi jääb sinna seisma ka siis, kui keegi vett ei kasuta. Voolukiirus langeb, raskemad osakesed settivad põhja ja iga kasutuskord lisab uue kihi. Ummistus tekib seal ikka ja jälle mitte kasutaja vea tõttu, vaid sellepärast, et toru ei suuda end selles kohas enam ise puhtana hoida.
Käitumine ajas annab vastuse
Kõige usaldusväärsem vihje ei peitu selles, kui halb olukord ühel konkreetsel hetkel on, vaid selles, kuidas probleem aja jooksul käitub. Pange tähele järgmisi erinevusi.
- Kordumine täpselt samas kohas. Häda tekib ikka ja jälle sama trapi, WC-poti või väljuva haru juures. Kui torupuhastaja ütleb, mitme meetri kauguselt takistus leiti, ja järgmisel korral on see number peaaegu sama, viitab see kindlale kohale torustikus, mitte juhuslikule prahile.
- Kergendus jääb iga korraga lühemaks. Esimese puhastuse järel oli rahu pool aastat, siis paar kuud, siis mõni nädal. Tavaline ummistus nii ei käitu: kui kasutusharjumused on samad, kordub see ühtlase sagedusega või ei kordu üldse.
- Seisev vesi ajal, mil süsteem peaks tühi olema. Kui vaatate kaevu ajal, mil vett ei ole tundide kaupa kasutatud, peaks toru põhi olema tühi. Paigalseisev vesi on üks selgemaid vajumise märke.
- Aeglustumine on järkjärguline. Vajumine areneb kuude ja aastate jooksul: kõigepealt kaob vesi veidi loiumalt, siis lisandub vulisemine, siis üksikud tagasilöögid. Ummistus tuleb tavaliselt järsku – eile töötas, täna ei tööta.
- Korraga aeglustub mitu punkti. Kui loiuks muutuvad ühel ajal mitu seadet, mis asuvad ühe ja sama väljuva trassi taga, on kitsaskoht kaugemal ühises torus, mitte ühe seadme vesilukus.
Ükski tunnus üksi ei ole tõend, kuid kui neist kattub kolm või neli, viitab muster juba vajunud lõigule.
Miks kanalisatsioonitoru vajumine üldse tekib
Vajumine ei ole hooldusviga ega majaelaniku süü. Põhjus peitub peaaegu alati selles, mis toimub toru all ja selle ümber.
- Pinnase järelvajumine. Kaevikusse tagasi aetud pinnas ei ole kunagi nii tihe kui puutumata pinnas. Aastatega see tiheneb ja vajub, võttes toru endaga kaasa. Kõige selgemini on see näha täitepinnasel.
- Puudulik aluspadi paigaldamisel. Toru peab lebama ühtlasel liiva- või killustikualusel kogu pikkuses. Kui alla jäi kivi, külmunud pinnasekamakas või lihtsalt ebaühtlane täide, tekib toe alla tühimik ja toru paindub sinna sisse.
- Koormus pealt. Madalale paigaldatud trass, mille kohalt sõidetakse autoga või mille peale on hiljem rajatud parkla, saab koormuse, millega paigaldamisel ei arvestatud. Toru ise võib survele vastu pidada, kuid pinnas selle all liigub.
- Külmakerked ja sulamine. Meie kliimas liigub pinnas igal talvel. Kui trass jääb külmumissügavusele liiga lähedale või selle ümber koguneb vesi, kergitab külm ühte lõiku ja sulamine laseb selle alla. Aastatega muutub see liikumine püsivaks lohuks.
- Vanad materjalid ja liited. Vanemates majades kasutatud lühikeste malm- või keraamikatorude liited võivad nihkuda. Nii tekib astmeline üleminek ja lohk juba ühe liite kohal, ilma et kogu trass oleks liikunud.
Sarnase korduva mustri võib tekitada ka juurte sissekasv, kuid sel on omad tunnused ja seda käsitleme eraldi artiklis.
Videouuringu kaamerapool enne torusse laskmist.
Miks puhastamine vajunud toru korda ei tee
Nii tross kui ka survepesu teevad täpselt seda, milleks nad on mõeldud: eemaldavad torust materjali. Kumbki neist ei muuda toru asendit maapinnas. Vajunud lõigu puhul tähendab see, et pärast puhastust on lohk küll tühi ja puhas, kuid hakkab kohe uuesti täituma, sest vesi ei suuda sealt setet edasi kanda. Just sellepärast lüheneb rahulik periood iga korraga: settekiht taastub kiiremini, kui toru vaba ristlõige on juba vähenenud.
See ei tähenda, et puhastusest kasu ei oleks – vaba läbipääs annab majapidamisele hingamisruumi ja on vajalik ka selleks, et olukorda üldse uurida saaks. Kui aga sama koht ummistub kolmandat või neljandat korda, ei ole järgmine puhastus enam lahendus, vaid kordus. Sellest hetkest tasub välja selgitada, mis torus tegelikult toimub, ja alles siis otsustada, kas piisab hooldusest või on vaja torulõigu vahetust.
Mida videouuring tegelikult näitab
Torusse viidav kaamera on ainus viis saada kindel vastus ilma oletamiseta. Ummistuse korral näeb operaator konkreetset takistust: rasvakorki, prahikogumit või eset, mille taga toru on korras. Vajumise korral on pilt teistsugune – kaamera jõuab kohani, kus toru põhi hakkab langema, vesi tõuseb objektiivi ette ja lõigu lõpus tuleb pilt jälle välja. Vesi seisab, kuigi süsteemi parajasti ei kasutata. See ongi vajumise otsene tõend, mida majast seest vaadates näha ei ole.
Videouuring annab lisaks vastuse küsimustele, mis otsustavad edasise töö mahu:
- kui kaugel alguspunktist lohk asub, et see oleks maapinnal võimalik ära märkida;
- kui pikk lohk on ja kui suure osa toru ristlõikest vesi hõivab;
- kas tegemist on ühe nihkunud liitega või pikema lõigu läbipaindega;
- millises seisus on toru materjal – kas lisaks vajumisele on pragusid või deformatsiooni;
- kas ülejäänud trassi kalle on korras või on kogu lõik liiga loiu languga paigaldatud.
Vahe on oluline, sest lahendused erinevad. Üksiku nihkunud liite saab sageli korda teha lühikese torulõigu vahetusega, pikem läbipaine või kogu trassi vale kalle tähendab aga suuremat tööd. Ilma pildita jääb valik oletuseks.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Mida saate ise ohutult tähele panna
Enne kui kellegi välja kutsute, saate koguda infot, mis teeb hilisema töö täpsemaks. Järgnev on ohutu ega nõua tööriistu:
- kirjutage üles kuupäevad, millal ummistus on tekkinud – tihenev muster on juba iseenesest diagnoos;
- pange tähele, millised seadmed aeglustuvad ja millised mitte, sest see piiritleb, kui kaugel probleem asub;
- laske vett ja kuulake: vulisemine WC-potis või naabertrapis tähendab, et õhk otsib väljapääsu täitunud lõigu tagant;
- vaadake maapinda trassi kohal – lohk murus, vajunud sillutisekivi või koht, kuhu pärast vihma koguneb vesi, langeb sageli kokku vajunud lõiguga;
- kui mäletate, mitme meetri kauguselt eelmisel korral takistus leiti, hoidke see arv meeles.
Mida mitte teha. Ärge valage torusse üksteise järel keemiat ega segage erinevaid puhastusvahendeid omavahel – see on ohtlik ja vajunud lõigu puhul mõttetu, sest vedelik jääb samasse lohku seisma. Ärge minge ise kanalisatsioonikaevu ega mahutisse: seal võib olla hapnikuvaene ja mürgine keskkond ning see on eluohtlik. Korterelamus ärge avage ühise püstiku revisjoniluuki, sest ummistunud püstiku taga on surve ja luugi avamisel paiskub sisu ruumi.
Millal kutsuda spetsialist
Ühekordse ummistuse, mis pärast puhastamist täielikult kaob, võibki lugeda ummistuseks. Spetsialisti tasub kaasata siis, kui:
- sama koht ummistub korduvalt ja vahed lähevad lühemaks;
- torus või kaevus seisab vesi ajal, mil keegi vett ei kasuta;
- äravool on aeglustunud järk-järgult mitme kuu või aasta jooksul;
- korraga muutuvad loiuks mitu seadet ühe ja sama väljuva trassi taga;
- maapinnale trassi kohale on tekkinud lohk või on sillutis vajunud;
- reovesi tuleb tagasi madalaimasse punkti – põrandatrappi, keldrisse või alumise korruse WC-sse;
- plaanite õueala katta või renoveerida ja soovite trassi seisukorda enne tööde algust teada.
Eluruumi tagasi tulev reovesi on hügieeniprobleem, mis ei kannata ootamist. Sellisel juhul helistage kohe, sõltumata kellaajast – avariiabi töötab ööpäev läbi, seitse päeva nädalas ja ka riigipühadel.
Ühiskanalisatsiooni toimimist ja kinnistuomaniku kohustusi selgitab Tallinna Vesi.
Kanalisatsiooniabi teenindab Tallinnat ja Harjumaad. Kui te ei ole kindel, kas teie torustikus on tavaline ummistus või kanalisatsioonitoru vajumine, annab videouuring selge vastuse ja te ei pea lahendust oletuste pealt valima. Kirjeldage olukorda telefonil +372 5550 4900 või kirjutage aadressil info@kanalisatsiooniabi.ee – räägime läbi, mida olete tähele pannud, ja lepime kokku sobiva aja.
