Toruavarii kortermajas tekitab esimesel hetkel rohkem küsimusi kui vastuseid: kes vastutab, kes helistab, kelle nimel väljakutse tellitakse ja mida brigaadile öelda, et see saabuks õige tehnikaga? Lühike vastus on selline: kui rike on korteri enda torustikus, tegutseb ja tasub korteriomanik; kui rike on püstikus, keldri lamavas torustikus või maja väljaviigus, on tellijaks ühistu või haldur. Praktikas ei ole rikke asukoht kõne hetkel alati teada, seepärast on tähtsam, et keegi helistaks kohe, teised teaksid sellest ja brigaadil oleks kohale jõudes vaba ligipääs. Allpool on ühistu juhatusele, haldurile ja elanikule mõeldud tegevusjuhis koos loendiga infost, mida toruabi väljakutse ajal küsib.
Paakauto imivoolik on tööks ette valmistatud.
Toruavarii kortermajas: kes vastutab ja kus lõpeb korteri torustik
Vastutuse piir tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse põhimõttest: ehitise osad ja seadmed, mis on ette nähtud korteriomanike ühiseks kasutamiseks, on kaasomandis ka siis, kui need asuvad korteri sees. Vannituba läbiv kanalisatsiooni- ja veepüstik on seega maja ühine osa, kuigi see on teie plaaditud seina taga. Korteri torustik on see, mis teenindab ainult ühte korterit: püstiku harust kuni valamu, WC-poti, vanni ja pesumasinani, kanalisatsiooni puhul koos sifoonide ja põrandatrapiga.
Kaks kohta tekitavad vaidlusi ja need tasub ühistus ette kokku leppida ning kodukorda või põhikirja kirja panna:
- Sulgeventiil püstiku harul. Esimene kraan pärast veepüstikut on tehniliselt korteri poolel, kuid seda on vaja kogu püstiku ohutuks sulgemiseks; paljud ühistud loevad selle ühiseks osaks ja vahetavad koos püstiku hooldusega.
- Ümber ehitatud haru. Kui korteriomanik on remondi käigus toru ümber tõstnud või ühenduse püstikuga ise teinud, on mõistlik eeldada, et selle lõigu eest vastutab tema; vaidluse korral otsustab akt, kus rike täpselt asus.
Kõne hetkel ei pea keegi vastutuse küsimust lahendama. Tähtis on, et abi kutsutakse viivituseta ja et brigaad fikseeriks aktis, kus rike asus – see dokument on hiljem kulude jagamise alus.
Kes kutsub abi: elanik, ühistu juhatus või haldur
Kortermaja avarii puhul kehtib lihtne põhimõte: helistab see, kes olukorda näeb, ja teavitab kohe seda, kelle torustikuga on tõenäoliselt tegu. Praktikas tähendab see kolme olukorda.
- Rike on ühes korteris – lekib sifoon, ummistunud on ainult selle korteri valamu, pesumasina voolik on lahti tulnud. Väljakutse teeb korteriomanik või tema teadmisel seal elav inimene; ühistut teavitatakse siis, kui vesi on jõudnud naabri juurde.
- Mõjutatud on mitu korterit, kelder või trepikoda – tegu on ühise torustikuga ja tellijaks on ühistu: juhatuse liige või lepingus määratud haldur. Kui neid kätte ei saa, kutsub abi elanik ise ja teavitab juhatust kohe pärast kõnet; avarii ajal on viivitus kahjulikum kui vormistuse vale järjekord.
- Öösel või nädalavahetusel kehtib sama järjekord, kuid ühistul peaks olema eelnevalt otsustatud, kellel on õigus avariitöid tellida ilma juhatuse koosolekuta. Halduslepingus on see tavaliselt kirjas; ilma haldurita ühistus tasub see juhatuse otsusega fikseerida ja kontaktid trepikoja infotahvlile panna.
Vältige olukorda, kus mitu elanikku helistavad eraldi eri firmadesse: kohale tuleb kaks brigaadi, kumbki ei tea teise tööst ja arved lähevad kahele tellijale. Leppige trepikojas kokku üks kontaktisik, kes helistab ja kellega brigaad suhtleb.
Trossimasinaga puhastatakse põrandatrapi ummistust.
Info, mida brigaad vajab: korrused, püstik, kelder, võtmed, kontaktisik
Mida täpsem on kõne, seda sobivama tehnikaga brigaad välja sõidab: survepesuauto, tross, pump ja lekkeotsingu seadmed on eri asjad. Enne helistamist pange kirja:
- Aadress, trepikoda, korter ja ukse kood ning korrus, kus probleem on näha.
- Mis juhtub: reovesi tõuseb trapist või WC-potist, vesi tilgub laest, püstik lekib, keldris seisab vesi. Lekke puhul öelge, kas vesi on külm, soe või kuum – see näitab, kas tegu on külma või sooja veetoru või küttesüsteemiga.
- Millised korrused on mõjutatud. Kui reovesi tõuseb alumisel korrusel ja ülemistel on kõik korras, on ummistus alumise korteri haru ja keldri lamava toru vahel; kui kaebavad mitu korrust järjest, on ummistus nende kõigi all.
- Milline püstik. Paljudes majades on köögi ja vannitoa püstikud eraldi. Öelge, kas mure on köögis või vannitoas ja mitmenda trepikoja püstikuga on tegu.
- Millal algas ja kas kasvab. Aeglaselt tõusev vesi ja kiiresti kasvav leke nõuavad eri tegutsemist.
- Kelder ja väljaviik. Kas keldris pääseb lamava torustiku juurde, kas seal on vesi, kas õues asuv kontrollkaev ajab üle. Kas maja peakraan on suletud ja kes selle sulges.
- Võtmed ja ligipääs. Kelle käes on keldri, tehnoruumi ja katuseluugi võtmed; kas mõjutatud korterite omanikud on kodus.
- Kontaktisik objektil – nimi ja number inimesel, kes uksed avab, brigaadiga suhtleb ja akti allkirjastab.
- Maja andmed: ehitusaasta, torustiku materjal, kui see on teada (malm, plast), ja kas samas kohas on varem ummistusi olnud.
Kui vesi on jõudnud elektrikilbi, pistikupesade või keldri elektripaigaldise lähedale, öelge seda kõne ajal esimesena – see mõjutab, kuidas brigaad tööd alustab, ja kuni olukorra hindamiseni ei tohiks keegi vees seisvasse ruumi minna.
Ligipääs ja teavitamine: keldri uks, revisiooniluuk, naabrid
Kortermaja avarii lahendamisel kulub sageli rohkem aega uste, võtmete ja korteritesse pääsemise peale kui tööle endale. Ühistu saab selle aja kokku hoida:
- Keldri uks ja tehnoruum on avatud või võti on kontaktisiku käes. Lamava toru revisiooniluugid ja keldris asuvad kaevud ei tohi olla elanike kraami, jalgrataste või ehitusmaterjali taga.
- Korterite revisiooniluugid. Püstiku ummistusele pääsetakse tavaliselt ligi läbi korteri revisiooniluugi. Kui mõnes korteris on püstik plaaditud seina taha ilma luugita, öelge seda ette – brigaad valib siis teise ligipääsu.
- Naabrid. Ummistuse korral paluge kõigil sama püstiku korteritel vee kasutamine peatada, kuni töö on tehtud: iga loputus ülevalt jõuab alumise korteri põrandale. Kasutage ühistu infokanalit ja silti trepikoja uksel.
- Auto ligipääs. Survepesuauto peab saama kontrollkaevu või keldri sissepääsu lähedale; hoidke sissesõit ja kaevu ümbrus vaba.
- Kahjustatud korterid. Alumise korruse omanik peab saama brigaadi sisse lasta ka siis, kui rikke allikas on ülemises korteris.
Mida ise mitte teha: ärge keerake lahti täis püstiku revisiooniluuki ega puhastuskorki, sest rõhu all olev reovesi paiskub välja; ärge avage õues kontrollkaevu ega minge kaevu või üleujutatud keldrisse; ärge valage ummistunud püstikusse torupuhastuskeemiat, sest brigaad peab seejärel töötama kemikaaliga täidetud toruga. Ohutu on sulgeda kraanid, peatada vee kasutamine, koguda vesi nõudesse ja teavitada naabreid.
Survepesu- ja imiauto talvisel objektil.
Dokumendid pärast tööd: akt, fotod, kindlustus
Kui vesi on peatatud ja torustik töötab, algab osa, mis otsustab, kes lõpuks kulud kannab. Ühistu peaks tööde lõpus kätte saama ja ise koostama:
- Tööde akt, kus on kirjas, mis avastati, kus rike täpselt asus (korteri torustikus või ühises osas), mis tehti ja millised soovitused anti edasiseks – näiteks survepesu või videouuring korduva ummistuse põhjuse leidmiseks.
- Fotod kahjustustest enne koristamist: laed, seinad, põrandad ja mööbel, samuti rikkekoht ise, kui brigaad selle avab. Lisage kellaajad: millal probleem avastati, millal helistati, millal vesi peatati.
- Mõjutatud korterite loetelu koos omanike kontaktidega ja lühikirjeldusega, mis igas korteris kahjustada sai.
- Kindlustuse teavitus. Ühistu hoonekindlustus katab lepingust sõltuvalt hoone ühised osad, korteri kodukindlustus siseviimistluse ja vara; kelle kindlustusele kahju esitatakse, sõltub sellest, kus rike asus. Teavitage kindlustust kohe ja ärge visake kahjustatud materjale ära enne, kui kahjukäsitleja on need üle vaadanud või fotodega kinnitanud.
Arve esitatakse väljakutse tellijale. Kui hiljem selgub, et rike oli teise poole torustikus, jagatakse kulud akti alusel ühistu ja korteriomaniku vahel – ilma aktita jääb see vaidluseks, mida pole millegagi tõendada. Kandke juhtum ka ühistu hoolduspäevikusse: kui sama püstik ummistub uuesti, on just see ajalugu aluseks, mille põhjal planeerida ennetav puhastus või videouuring.
Millal kutsuda spetsialist
Kortermajas on piir koduse tegutsemise ja spetsialisti töö vahel selge. Elanik ja ühistu saavad ohutult sulgeda kraanid, peatada vee kasutamise, koguda vett ja piirata selle levikut, teavitada naabreid ja koguda infot. Kõik, mis nõuab ühise torustiku avamist, on brigaadi töö. Kutsuge spetsialist kohe, kui:
- reovesi tõuseb ühes või mitmes korteris ja vee kasutamise peatamine olukorda ei muuda;
- püstik või keldri lamav toru lekib, tilgub või on pragunenud;
- vesi tuleb laest ja ülemise korteri omanikku ei saa kätte – peakraan tuleb sulgeda ja allikas leida;
- keldris seisab vesi või kontrollkaev õues ajab üle;
- ummistus kordub samas püstikus – siis on vaja peale puhastuse leida ka põhjus.
Kinnistusisese veevärgi ja vastutuse piiri selgitab Tallinna Vesi.
Ühistu või halduri väljakutseks helistage Kanalisatsiooniabi toruabi Tallinnas 24h numbrile +372 5550 4900 või saatke andmed aadressile info@kanalisatsiooniabi.ee. Töötame Tallinnas ja Harjumaal ööpäev läbi; kui edastate juba kõne ajal ülaltoodud loendi põhjal kokku pandud info, saab brigaad õige tehnika kohe kaasa võtta.
