Vanade malmtorude puhastamine kerkib Tallinna vanemas majafondis päevakorda varem või hiljem: kanalisatsioon on seal suures osas malmist ning hruštšovkades ja 1970.–80. aastate paneelmajades on püstikud ja korterite lamavad torud tihti ikka veel algsed. Kui äravool hakkab aeglustuma, tekib alati sama küsimus: kas survepesu on nii vanale torustikule üldse mõeldud, kas sellest piisab või tuleks hoopis remonti planeerima hakata. Aus vastus on, et see ei sõltu toru vanusest, vaid seina seisukorrast.
Malmist püstiku survepesu keldrikorrusel.
Selle vahe mõistmine säästab tarbetut tööd. Ladestunud, aga terve malmtoru saab puhtaks ja hakkab uuesti korralikult vett vedama. Läbisööbinud või pragunenud toru puhul on puhastus ajutine lahendus, mille juurde tuleb varem või hiljem tagasi. Just seetõttu algab torustike ja kaevude survepesu vanas majas alati hinnangust, mitte pumbast.
Miks malm läheb seest karedaks
Uus malmtoru on seest suhteliselt sile — valupinnal on tihe kiht ja paljudel torudel ka kaitsev kate. Aastakümnetega see kulub ja kohati kaob ning paljastunud malm hakkab heitveega reageerima. Tekkiv korrosioon ei ole ühtlane: teras roostetab enam-vähem ühtlase kihina, malmi pinnale kasvavad mügarad ja nende vahele söövituvad süvikud. Sile toru muutub umbes sama karedaks kui jäme liivapaber.
Sellele karedusele jääb kinni kõik, mis torus liigub:
- rasv ja seep — jahtudes kleepub rasv eelistatult sinna, kus pind ei ole sile;
- juuksed, kiud ja salvrätikute jäänused — need takerduvad mügarate taha ja moodustavad võrgu, mis püüab kinni järgmise prahi;
- uriinikivi — WC-de harudes ja püstikutes ladestub kivikõva mineraalne kiht, mis kasvab rõngastena ja kitsendab toru seestpoolt;
- roostekoorik ise — see ei jää õhukeseks kihiks, vaid kasvab paksuks ning koorub kohati lahti ja jääb allpool kinni.
Kare sein ummistub kergemini kui sile plast
Plasttorus libiseb rasvatükk või paberikomu edasi, sest tal ei ole millestki kinni haarata. Malmis peatub sama komu esimese konaruse taga — ja kui üks on peatunud, on järgmisel juba lihtsam. Nii kasvab ummistus etappide kaupa. Sellepärast tundub vanas majas, et ummistus tuli ootamatult: tegelikult kogunes see kuid või aastaid ja viimane paberirull lihtsalt lõpetas töö.
Läbilaskvus ei vähene ka võrdeliselt ladestuse paksusega: kui siseläbimõõt kahaneb mõne millimeetri võrra, kaob läbilaskevõimest tunduvalt rohkem, kui see number esmapilgul lubaks. Ühtlasi langeb voolukiirus, ja aeglane vesi ei jaksa enam ise prahti edasi lükata — toru lakkab olemast isepuhastuv. Kõige varem juhtub see lamavates lõikudes, kus lang on väike või kus toru on ajaga vajunud.
Vanade malmtorude puhastamine survepesuga: millal sellest piisab
Survepesu töötab malmis hästi täpselt seal, kus probleem on ladestus, mitte konstruktsioon. Vesijuga lõikab rasva, uriinikivi ja pehme roostekooriku seina küljest lahti ning uhub selle kaevu või ühiskanalisatsiooni poole edasi. Toruspiraal teeb kõvasse ladestusse pigem augu — malmis, kus kiht katab kogu ümbermõõdu ja pika lõigu korraga, jääb sellest sageli väheks.
Praktikas piisab survepesust siis, kui:
- vesi läheb ära, aga aeglaselt, ja aeglustumine on tulnud järk-järgult;
- kinni on korraga mitu seadet, mis viitab ühisele lamavale torule, mitte vesilukule;
- eelmisest puhastusest on möödas aastaid ja vahepeal ei ole olnud lekkeid;
- nähtavad osad on terved — ei ole niiskusejälgi ega roostevoolu liidete all;
- videouuring näitab, et seina peal on ladestus, mitte pragu või vajunud lõik.
Sellisel juhul on tulemus kohe näha ja püsib. Kui tihti seda korrata tuleks, sõltub majast — selle kohta on teenuselehel eraldi vastus. Planeeritud puhastus on igal juhul rahulikum töö kui avariis tehtav, sest siis on aega toru seisukorda hinnata.
Kanalisatsiooni puhastusauto tänaval töös.
Mida survepesu ei suuda
Siin tuleb olla aus, sest just siin tekivad pettumused. Survepesu taastab läbilaskvuse läbi ladestuse. Ta ei ehita üles seina, mis on aastakümnetega õhemaks söönud.
Vanas malmis on kaks tüüpilist kahjustust, mida ükski puhastus ei paranda. Esimene on seina õhenemine ja läbisööbimine, kõige sagedamini toru põhjas, kus heitvesi seisab kõige kauem. Teine on grafiitkorrosioon: malmist leostub raud välja ja alles jääb pehme grafiidist karkass. Selline toru näeb pealt vaadates terve välja, aga materjal on kriidipehme ega pea koormusele vastu. Lisaks ei paranda puhastus pragu, lahti tulnud muhvliidet, vajunud lõiku ega valet langu — need on ehituslikud vead ja nõuavad remonti. Torusse kasvanud juurte kohta on samuti eraldi vastus teenuselehel.
Sellest tuleneb ka riskipool. Kui sein on juba õhuke või kui torus on peenike pragu, võib jõuline töö selle lahti võtta. Leke seina või põrandatasandi sees on tunduvalt halvem olukord kui aeglane äravool, sest seda ei märgata kohe. Vanas malmis ei ole seetõttu küsimus mitte selles, kui kõvasti saab pesta, vaid selles, kui kõvasti tohib.
Kuidas spetsialist vanas majas otsustab
Üldine põhimõte — surve ja düüs valitakse torustiku järgi — on teenuselehel kirjas. Malmi puhul lisandub paar asja, mida uue plasti juures arvestama ei pea.
Enne töö algust vaadatakse üle kõik teadaolev: toru vanus ja materjal, revisjoni juures nähtav siseseisund, varasemad lekked või osalised vahetused ja see, kas sama koht on korduvalt ummistunud. Töö algab tavaliselt tagasihoidlikumalt ja seda tugevdatakse alles siis, kui toru käitub ootuspäraselt. Düüs valitakse nii, et ladestus tuleks kontrollitult tagasi töötaja poole, mitte ei sõidaks tundmatusse lõiku edasi. Määrav ei ole see, kui visa on ummistus, vaid see, mida toru kannatab.
Millal teha videouuring enne pesu
Kui torustiku seisukord on teadmata, on mõistlik alustada videouuringust. Eriti siis, kui:
- sama koht ummistub korduvalt, hoolimata varasemast puhastusest;
- majas on olnud niiskuskahjustusi või on lõhn ilma nähtava ummistuseta;
- plaanis on vannitoa remont või ühistul suurem otsus;
- keegi ei tea, kui vanad ja mis seisus torud seinas või põranda all on;
- omanik kaalub, kas puhastada või vahetada, ja tahab otsustada faktide põhjal.
Sageli tasub vaadata ka pärast puhastust. Ladestus katab seina ja peidab selle tegeliku seisukorra — läbisööbinud koht või pragu tuleb nähtavale alles siis, kui kiht on maha võetud. Puhta toru salvestis on ühtlasi hea võrdlusalus järgmiseks korraks.
Mida saab elanik ise ohutult teha
Enne kutsumist on paar ohutut asja, mis tegelikult aitavad:
- pange kirja, millised äravoolud aeglustuvad ja mis järjekorras — üks valamu või terve korter on eri diagnoos;
- puhastage vesilukk ja põrandatrapi korv, kui need on käega ligipääsetavad;
- kontrollige, kas revisjoniluugini pääseb ligi — kapp ees või kinni pleeditud luuk pikendab tööd;
- öelge kindlasti, kui torusse on juba valatud puhastuskemikaali.
Ohutu ei ole aga erinevate äravoolupuhastusvahendite segamine torus, ühise püstiku revisjoniluugi avamine, kui süsteem võib olla surve all, ega kanalisatsioonikaevu või kogumismahuti sisse laskumine. Neid ei tohiks teha ka siis, kui probleem tundub käega katsutav.
Imivoolik lastakse avatud kaevu.
Millal on remont mõistlikum kui uus puhastus
On olukordi, kus kõige ausam vastus ei ole järjekordne puhastus. Remonti või vahetust tasub kaaluda, kui:
- sama lõik ummistub varsti pärast puhastust uuesti ja muster kordub;
- videouuring näitab seinas süvikuid, auke või pehmet, koorduvat materjali;
- liited lekivad või muhvi ümber on niiskuse ja roostevoolu jälgi;
- toru on vajunud nii, et lõiku jääb vesi seisma — puhastus langu ei muuda;
- ladestus ja korrosioon on läinud nii kaugele, et puhastamise võit jääb väikeseks;
- niikuinii on tulemas vannitoa remont — siis on lamava torustiku vahetus loomulik osa tööst ja seinu ei pea kaks korda lahti võtma.
See ei tähenda tingimata kogu maja torustiku vahetust: sageli piisab kõige halvemas seisus lõigu väljavahetamisest, ülejäänu jääb tööle ja seda hooldatakse edasi. Ja kui remont on plaanis alles paari aasta pärast, on puhastus mõistlik vahesamm — oluline on vaid teada, et see ostab aega, mitte ei kõrvalda põhjust.
Millal kutsuda spetsialist
Kutsuge spetsialist siis, kui äravool on aeglustunud rohkem kui ühes kohas, kui vesi tõuseb trapist või WC-potist üles, kui sama koht ummistub korduvalt või kui te lihtsalt ei tea, mis seisus vana malmtorustik teie põranda all on. Samuti siis, kui järgmine samm eeldaks ühise püstiku avamist, kaevu juures töötamist või jõu kasutamist vana toru vastu — need ei ole kodused tööd. Kohapeal saab otsustada, kas alustada videouuringust või survepesust, ja töötada survega, mida torustik kannatab. Kanalisatsiooniabi töötab Tallinnas ja Harjumaal ning avariiabi on olemas ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel.
Ühiskanalisatsiooni toimimist ja kinnistuomaniku kohustusi selgitab Tallinna Vesi.
Kui teie majas on vana malmtorustik ja kaalute, kas puhastusest veel piisab, kirjeldage lühidalt maja vanust, seda, mis on kinni, ja mida on varem tehtud — nii saab kaasa võtta õige varustuse. Vaadake lähemalt teenust torustike ja kaevude survepesu, helistage +372 5550 4900 või kirjutage info@kanalisatsiooniabi.ee.
