Kevadine lumesulamine, sügisene paduvihm, ummistunud sademeveekaev või ootamatu torupurunemine – põhjuseid on mitu, aga tulemus on sama: keldripõrandal seisab vesi. Kui otsite vastust küsimusele vesi keldris, mida teha, siis kõige tähtsam on õige järjekord: kõigepealt ohutus, siis põhjuse selgitamine ja alles seejärel vee eemaldamine. Pumpamistööd aitavad keldri kuivaks saada, kuid pump ise ei ütle, kust vesi tuli. Kui põhjus jääb leidmata, tuleb vesi järgmise vihmaga või järgmise WC-loputusega lihtsalt tagasi.
Imivoolik lastakse avatud kaevu.
Esmalt ohutus: vesi ja elekter
Üleujutatud keldris ei ole suurim oht mitte vesi, vaid elekter. Keldris asuvad tavaliselt pistikupesad, pikendusjuhtmed, valgustid, boiler, katlaseade, veepump ja sageli ka maja jaotuskilp. Vesi juhib voolu ja märg betoonpõrand on hea maandus, mistõttu võib pinge jõuda inimeseni ka siis, kui miski ei sädele ega paista katki olevat. Vanemas paigaldises ei pruugi rikkevoolukaitset üldse olla või ei pruugi see töökorras olla.
Keegi ei tohi astuda vette, mille tase võib olla ulatunud elektripaigaldiseni. See kehtib ka siis, kui tundub, et minek on lühike ja midagi tuleks ruttu ära tuua.
- Vaadake keldrisse ukselt või trepiastmelt, kuiva jalaga, ja hinnake vee taset: kas see ulatub pistikupesade, kilbi, juhtmeotste, pikendusjuhtme või vooluvõrku ühendatud seadmeteni.
- Lülitage vool välja ainult siis, kui kilbini pääseb kuival pinnal seistes ning käed ja jalatsid on kuivad. Kui kilp on keldris ja selleni jõudmiseks tuleks vees kõndida, siis kilbini ei minda – vool tuleb lasta välja lülitada elektrikul või võrguettevõttel.
- Ärge tõmmake vee all olevaid seadmeid pistikust välja ega püüdke neid päästa.
- Vee all olnud juhtmestikku, pistikupesi ega seadmeid ei tohi uuesti pinge alla panna enne, kui elektrik on need üle vaadanud.
- Hoidke lapsed ja lemmikloomad eemal ning sulgege keldriuks, et keegi ei läheks alla olukorda teadmata.
Kui keldrisse on tulnud kanalisatsioonivesi, lisandub terviserisk. Reovesi ja sellega kokku puutunud pinnad on saastunud, seega ei sobi keldrisse minekuks tavalised jalanõud ja paljad käed, ning hoiustatud toit, tekstiil või pehme mööbel, mis on vette jäänud, tuleb lugeda rikutuks.
Survepesu- ja imiauto talvisel objektil.
Kust vesi keldrisse tuleb
Enne pumba käivitamist tasub hetk vaadata, kust vesi tegelikult tuleb. Viis kõige tavalisemat allikat annavad üsna erineva pildi.
Pinnasevesi ja kõrge põhjavee tase
Sulaperioodil ja pikkade vihmade järel tõuseb pinnase veetase ning vesi hakkab survega läbi põranda ja seina alaosa imbuma. Tunnused: vesi on selge ja lõhnatu, ilmub ühtlaselt suurel pinnal, eriti põranda ja seina liitekohas ning vuukides, ning tõuseb ja alaneb koos ilmaga. Nähtavat sissevoolukohta sageli ei olegi.
Pinnavesi ehk vesi maapinnalt
Vesi jookseb majale ligi väljast: maapinna kalded on maja poole, sissesõidutee suunab vee garaažiuksele, keldriaknad ja valguskaevud on maapinnaga ühel tasandil või täis lehti, äravoolurenn trepi ees on ummistunud. Tunnused: vesi ilmub tormi või tugeva vihmasajuga peaaegu samal ajal, on hägune ning toob kaasa liiva, mulda ja lehti.
Ummistunud sademevee- või drenaažisüsteem
Vihmaveetorud, restkaevud, sademeveekaev ja krundi drenaažitorustik peavad vee majast eemale juhtima. Kui torustik on liiva, muda või puujuurte tõttu ummistunud, kaev on täis settinud või pumpla ei tööta, jääb vesi maja ümber seisma ja otsib tee keldrisse. Tunnused: kelder saab vett iga kord tugevama vihmaga, kuigi varem ei saanud; sademeveekaevus seisab vesi ka kuiva ilmaga; restkaev jookseb üle. Sellisel juhul ei ole viga majas, vaid süsteemis, mis vett ära ei vii.
Kanalisatsiooni tagasivool
Kui vesi tõuseb üles põrandatrapist, keldri WC-potist või kraanikausist, on tegemist ummistusega kanalisatsioonitorustikus. Tunnused: vesi on hall või pruun ja tugeva lõhnaga, tuleb ka kuiva ilmaga ning sageli just siis, kui ülemistel korrustel kasutatakse vett, pestakse pesu või lastakse vett WC-st alla. Kortermajas tähendab see enamasti ummistust lamavas torustikus või ühiskanalisatsiooni osas ja puudutab tervet maja. Rõhu all oleva ühispüstiku revisjoniluuki ei tohi ise avada ja kanalisatsioonikaevu ei tohi ronida – need on ohtlikud tööd, mis ei ole majaomaniku ega ühistu esindaja teha.
Purunenud või lekkiv toru
Kui juurdevool ei lõpe ka siis, kui väljas on kuiv ilm püsinud mitu päeva, kahtlustage survetoru. Tunnused: vesi on selge ja lõhnatu, tase kasvab ühtlaselt sõltumata ilmast ning kohati võib torustikust kuulda susinat. Sama võib põhjustada boiler, küttesüsteem, veefilter või pesumasina voolik. Kontrollida saab lihtsalt: sulgege maja peakraan ja vaadake veearvestit – kui arvesti liigub edasi ka siis, kui kõik kraanid on kinni, on lekkekoht majas.
Miks põhjuse eristamine on oluline
Väljapumpamine on vajalik ja kiire esmaabi, kuid see eemaldab tagajärje, mitte põhjuse. Sellest, mis vee keldrisse tõi, sõltub, mis peab pumpamise kõrval või enne seda ära tehtud saama:
- Pinnasevesi: lahendus on hüdroisolatsioon, toimiv drenaaž ning vajadusel kogumissüvend koos alalise pumbaga. Väljapumpamine annab kuiva ruumi ja aja, et need tööd õigesti planeerida.
- Pinnavesi: tegeleda tuleb maapinna kallete, valguskaevude, lävepakkude ja rennidega. Muidu kordub olukord iga suurema sajuga.
- Sademevee- või drenaažisüsteemi ummistus: vaja on torustiku puhastust ja sageli videouuringut, et näha, kas tegu on settega, vajumisega või juurtega. Pärast seda hakkab süsteem ise vett ära viima.
- Kanalisatsiooni tagasivool: esmalt tuleb likvideerida ummistus. Kui vesi ainult välja pumbata, tuleb see esimese suurema veekasutusega tagasi.
- Torupurunemine: kõigepealt suletakse vesi ja parandatakse toru, alles siis on ruumi kuivatamisel mõtet.
Just seepärast küsib meister telefonis, kas vesi on selge või lõhnaga, kas see tuli sajuga või kuiva ilmaga ja kust see nähtavalt siseneb. Sellest sõltub, kas piisab vee eemaldamisest või on lisaks vaja ummistuse likvideerimist, videouuringut või sademeveesüsteemi hooldust. Seda, kuidas pumpamislahendus valitakse ja kuhu vesi juhitakse, oleme lähemalt kirjeldanud pumpamistööde lehel.
Mahuti tühjendamine imivoolikuga.
Vesi keldris: mida teha kuni abi saabumiseni
- Tehke esmalt ülalkirjeldatud ohutuskontroll ja hoidke inimesed veest eemal.
- Kui kahtlustate lekkivat toru, sulgege maja või korteri peakraan.
- Kui kahtlustate kanalisatsiooni tagasivoolu, lõpetage majas vee kasutamine: iga loputus, dušš ja pesumasina tsükkel lisab keldrisse vett. Kortermajas teavitage kohe ühistut ja naabreid, et ka nemad vett ei kasutaks.
- Pildistage olukord ja märkige üles vee kõrgeim tase seinal. Seda küsib nii kindlustus kui ka meister.
- Tõstke kuivalt ja ohutult ligipääsetavast alast üles dokumendid, elektroonika ning keemia ja kütus, mis ei tohi vette jääda.
- Ärge käivitage vee all olnud seadmeid ja ärge kasutage tavalist tolmuimejat vee eemaldamiseks.
- Kui vesi tuleb väljast, saate ohutult kuival pinnal seistes puhastada restkaevu ja äravoolurenni lehtedest ning suunata maapinnal jooksva vee majast eemale.
- Pange kirja, millal vesi ilmus ja milline oli ilm – see kiirendab põhjuse leidmist.
Millal kutsuda spetsialist
Majapidamises saate ise ohutult teha ainult kerged asjad: vaadata vee taset eemalt, sulgeda peakraan, lugeda veearvestit, koristada restkaevult lehed, hoida inimesed keldrist eemal ja dokumenteerida kahju. Kõik ülejäänu vajab varustust ja väljaõpet.
Kutsuge spetsialist, kui:
- vee tase võib olla ulatunud pistikupesade, kilbi või elektriseadmeteni ja te ei saa voolu ohutult välja lülitada;
- vesi on hall, pruun või lõhnaga, tuleb põrandatrapist või WC-potist üles ehk tegemist on kanalisatsiooni tagasivooluga;
- vett on põrandal rohkem kui õhuke kiht, see sisaldab setet, muda või prahti või juurdevool ei lõpe;
- te ei tea, kuhu selline veekogus saaks ohutult ja naabreid kahjustamata minna;
- kelder saab vett korduvalt ja te ei tea, kas viga on drenaažis, sademeveesüsteemis või majas endas;
- tegemist on kortermaja või ühistuga, kus üleujutus puudutab mitut korterit või ühiskasutatavat torustikku.
Kogutud reovee vastuvõttu ja purgimiskohti kirjeldab Tallinna Vesi.
Kanalisatsiooniabi teeb pumpamistöid Tallinnas ja Harjumaal ning avariiabi on saadaval ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, ka riigipühadel. Kirjeldage olukorda telefonil +372 5550 4900 või kirjutage aadressil info@kanalisatsiooniabi.ee – nii saame juba enne kohale jõudmist aru, kas piisab vee eemaldamisest või on vaja tegeleda ka ummistuse või sademeveesüsteemiga.
